Koer ja inimene on koos elanud aastatuhandeid: koer kodustati juba 15 000 aasta eest. Läbi aegade on inimesed kasutanud neid muu hulgas jahiabilise, valvuri ja karjusena. Tänapäeval on koerad aga eeskätt inimese lemmikloomad. Ehkki minevikuga võrreldes on tänapäeva koerte elu kerge, võib käik loomaarsti juurde siiski lemmikule stressi põhjustada, vahendab The Conversation. 

Mõne aasta eest selgus ühes Prantsuse teadlaste uuringus, et omaniku käitumine loomaarsti kabinetis mõjutab koera stressitaset. Ühtlasi ilmnes, et kui omanik hakkas koera arstliku läbivaatuse ajal noomima, kujunes kogu külastus loomale tavalisest veelgi ärevamaks.

Uue uuringu autorid Belfasti Queen'si Ülikoolist on aga esimesed, kes uurisid omaniku stressitaseme mõju koerale kontrollitud katses. Uus töö erineb autorite sõnul varasematest selle poolest, et seekord hinnati omaniku stressi mõju koerale kindla parameetri ehk pulsisageduse muutuste põhjal.

Katses osales kokku 28 koeraomanikku oma koeraga. Nii omanikud kui ka koerad kandsid katse vältel pulsikelli. Sel moel said uurijad jälgida ja salvestada mõlema pulsimuutusi. Need muutused kõnelevad muu hulgas stressitasemest ning sellest, kui ärevalt omanikud end oma koertega tundsid.

Katse käigus muutsid uurijad olukordi omaniku jaoks kord stressirohkemaks, kord rahulikumaks. Stressirohke olukord kujutas digitaalset stressitesti: omanikud pidid peast arvutama ja tegema suulise etteaste. Stressi maandava sekkumise ajal näidati omanikule aga viie minuti pikkust hingamisjuhistega meditatsioonivideot.

Katsest nähtus, et kui koerad peale veterinaarkliinikusse jõudmist uue keskkonnaga harjusid, aeglustus ka nende pulss. See viitab, et loomaarst peaks andma koertele enne läbivaatust pisut harjumisaega. See ei vähendaks üksnes looma stressi, vaid suurendaks tõenäosust, et arst saab koera läbi vaadates tegeliku olukorraga paremini kooskõlas olevaid näite. Vastasel korral võivad stressis koera pulss ja hingamine olla petlikult kiired.

Nakkavad tunded

Uuringus selgus ühtlasi, et omaniku pulsi muutuse põhjal võib ennustada tema koera pulsimuutust. Kui omaniku pulss katse käigus kiirenes või aeglustus, tegi lemmiku pulss enamasti sama.

Leid viitab töörühma sõnul, et koerad võivad tajuda omaniku stressitaset. Tajutu võib aga n-ö tundenakkuse kaudu mõjutada teadlikult või teadvustamatult nende endi stressitaset. Leid võib autorite sõnul märku anda sellestki, et koer jälgib uude keskkonda sattudes omaniku reaktsiooni ja reageerib samamoodi. Katse ajal palusid uurijad omanikel oma koeraga suhtlemist vältida. Nii tegid koerad omanike stressi kohta järeldusi ilma vahetu suhtluseta.

Kui lugejate seas on koeraomanikke, tasuks neil töörühma sõnul järgmine kord lemmikuga loomaarstile minnes oma stressi võimaliku mõjuga arvestada. Niisamuti saavad arstid ise aidata omanikel koera tervise nimel kliinikus rahulikuks jääda. Teisisõnu tagaks kõige paremini koera heaolu mõlemat osalist ja keskkonda arvestav terviklik käsitlus.

Varasematest uuringutest on teada seegi, et koerale võõra ja stressis inimese higilõhn pärsib looma õppimisvõimet ja vaimset võimekust kognitiivse kalde testis. Selle testiga mõõdetakse, kas loom on parajasti heas või halvas tundeseisundis. Samuti hinnatakse, kas loom langetab otsuseid pigem optimistlikult või pessimistlikult. Toonane leid viitab, et koera stressitaseme mõjutamiseks ei pea ta lähedal asuva inimesega üldse tuttav olema.

Uuring avaldati ajakirjas Applied Animal Behaviour Science.