Briti teadlased eesotsas Zoe Parr-Cortesiga Bristoli Ülikoolist tegid katseid 18 koeraga.

Koertele õpetati selgeks, et kui katsekauss asetati ühte kohta, siis oli seal sees maitsev toidupala, kui aga teise kohta, siis ei olnud.

Niipea, kui koertel see seos selgeks sai, hakkasid nad kausi esimeses asukohas paiknemise korral liikuma selle poole kiiremini kui teises asukohas paiknemise korral.

Siis asetasid teadlased aga kausi nende kahe asukoha vahele. Sellisel juhul tõlgendasid teadlased koera kiiremat lähenemist kausile kui optimistlikus ehk pigem positiivsesemas meeleolus olekut, aeglasemat lähenemist aga kui pessimistlikus ehk pigem negatiivsemas meeleolus olekut.

Järgmises etapis anti koertele kõigepealt nuusutada inimese higi või hingeõhu lõhna, ja alles seejärel asetati kausike ambivalentsesse vahepealsesse asukohta.

Inimestelt oli lõhnanäidiseid võetud kahes olukorras — siis, kui inimene oli olnud kerges pinges, lahendades aritmeetikaülesandeid, ja siis, kui inimene oli olnud lõõgastunud seisundis, kuulates loodushäälte salvestisi.

Ja nüüd selgus, et pingeolekus või ärevuses olnud inimese lõhna nuusutamise järel kaldusid koerad lähenema kausile pigem aeglasemalt, mis tähendab, et nende hoiak tõlgendati pessimistlikuks, kuid rahulikus meeleolus olnud inimeselt pärit lõhna peale sellist aeglustumist koerte liikumises keskeltläbi võttes ei täheldatud.

Teadlased söandavad ajakirjas Scientific Reports oletada, et ärevuselõhn pani koera miskitmoodi eeldama, et asjad on halvasti ja et ega siis vist kausis ka niikuinii midagi süüa ei ole.

Teadlased leiavad, et seda, kuidas inimese stress või ärevus koera käitumist võib mõjutada, on kasulik teada muu hulgas ka selle pärast, et koerad on paljudel tähtsatel aladel inimesele abiks.

On ka seni teada olnud, et inimeste emotsioonid mõjutavad ka koeri, aga nüüd on teada, et mõju võib edasi kanduda ka pelgalt lõhna kaudu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.