Saksa ja Rootsi teadlased kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et isastel ämblikutel on jalgade küljes imepisikesed karvakesed, millega nad haistavad bioaktiivseid lõhnaaineid ehk feromoone, mida emased ämblikud eritavad õhku endast märku andmiseks.

Samasuguseid karvakesi, niinimetatud sensille, mis annavad teavet looma ümbritsevast keskkonnast, leidub lülijalgsete hõimkonnas laialdaselt.

Lõhnasensillid on ammu teada putukatel. Ämbliku jalgadel on ka mehaanilist vibratsiooni tajuvad sensillid ja üldise arvamuse järgi ka maitset tundvad sensillid.

Tõendeid, et ämblikel on lõhnatundmise võime olemas, on saadud varemgi, kuid tänu Greifswaldi Ülikooli zooloogile Mohammad Belal Talukderile ja ta kolleegidele on nüüd lõhna tundmise elundid üles leitud.

Teadlased avastasid skaneeriva elektronmikroskoobi abil lõhnasensillid isaste herilasämblike (Argiope bruennichi) käimisjalgade ülaosas.

Tegu on tuhandete üliväikeste karvakestega, millest igaühe juurde jõuab vaid mõni üksik närviraku jätke, mis lõhnasignaali ämbliku kesknärvisüsteemi toimetab.

Teadlased panid isased ämblikud ettevaatlikult mikroskoobi alla ja pistsid pisikese elektroodi sensilli alla. Selgus, et juba üliväikese koguse emasämbliku feromooni peale aktiveerusid sensillini ulatuvad närvirakud.

Huvitaval kombel leidub lõhnasensille ainult täiskasvanud isaste herilasämblike jalgadel, mitte noorematel loomadel ega emastel. See osutab, et nende põhifunktsioon on aidata ämblikel sigimispaarilist leida.

Talukder ja ta kaaslased avastasid lõhnasentille ka mitut teist liiki ämblike jalgadel, kuid mõnedes ämblikurühmades ei paista neid siiski olevat.

Teadlased oletavad seetõttu, et need lõhnaelundid on evolutsiooniloos ämblikele tekkinud mitmel eraldi korral.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.