Õigesti raamistatud uusaastalubadus täitub tõenäolisemalt
Uue aasta alguses annavad paljud inimesed lubaduse hakata ühel või teisel moel tublimaks ja paremaks. Samas kipuvad inimesed sääraseid tõotusi õige tihti murdma. Uuringud osutavad, et uusaastalubaduse luhtumise taga võib olla selle kehv raamistus.
Rootsi ja Ühendkuningriigi teadlased võrdlesid oma ühes uuringus uusaastalubaduste täitumist selle põhjal, kas lubadus keerles ümber uue tegutsemisviisi või millegi vältimise. Uue tegutsemisviisi alla lähevad näiteks lubadus paranda oma harjumusi või tuua oma ellu mõni teine positiivne muutus. Vältimise alla liigituvad aga püüded mingist käitumisest hoiduda või sellest sootuks loobuda, vahendab Forbes.
Uuring näitas, et midagi uutmoodi teha lubanud inimesed täitsid oma lubadusi palju edukamalt kui need, kes lubasid midagi mitte teha. Täpsemalt nähtus, et uutmoodi tegutseda lubanutest saatis edu ligi 59 protsenti uuritavatest. Vältijaid ja loobujaid saatis edu aga vaid 47 protsendil juhtudest. Uuringu tulemuste valguses võiks igaüks oma lubaduste raamistuse paremini läbi mõelda, et parandada oma väljavaateid ja sihile jõuda.
Teadus uusaastalubaduste taga
Tegutsemisega seotud eesmärke saatev edu on seotud inimese ajutegevusega. Nimelt vastab aju positiivsele ja negatiivsele raamistusele erinevalt.
Kui inimene raamistab mingi tegevuse jaataval kujul, hakkab ajus tööle premeerimissüsteem. See eritab ajus dopamiini, mis on motivatsiooni ja naudinguga seotud virgatsaine. Kui inimene tegutseb, püüdes oma ellu midagi meeldivat juurde tuua, premeerib aju inimest jooksvalt ka väikeste edusammude korral. Nii muutub uus käitumismuster tugevamaks ja suureneb võimalus, et inimest saadab uutmoodi käitudes pikaajaline edu.
Vältimisega seotud eesmärgid, näiteks lubadus suitsetamisest loobuda või töö ajal vähem suvalisi kõrvaltegevusi teha, võivad ajus esile kutsuda aga hoopistükkis stressivastuse. Sellisel juhul aktiveerub ajus mandeltuum, mis on seotud tunnete ja motiividega. Teatud tegevuste vältimisele keskendumine tekitab inimestes lisapinget. Ühtlasi viib see sageli motivatsiooni vähendavate halbade tunneteni näiteks süütunde ja nördimuseni.
Näiteks võiks inimene selle asemel, et tõotada "rämpstoidu söömise lõpetada", sõnastada sama sihi positiivsemalt, lubades "rohkem värskeid puu- ja köögivilju süüa". Selline tegutsemisele keskendunud lubadus annab ajule pidevalt põhjuse inimest eesmärki täites premeerida.
Niisugune põhimõte pole kasulik üksnes inimese isiklike lubaduste vaates. Sama loogika kehtib ka juhtimises ja töökorralduses. Juht, kes sõnastab oma kollektiivi sihid positiivsemas võtmes ja rõhutab pigem millegi saavutamist kui vältimist, suudab töötajaid rohkem motiveerida ja neid pühenduma panna.
Näiteks on vahe, kas juht kutsub üles "tähtaegade ületamist vältima" või "projekte alati tähtajast varem lõpetama". Teisel juhul on eesmärgi sõnastus positiivsem ja langeb paremini kokku inimeste loomuliku motivatsiooni toimemehhanismidega. Nii tekib kollektiivis saavutuskultuur ja töötajad käituvad proaktiivsemalt.
Kuidas oma lubadusi siis sõnastada?
Uuringute valguses saaks iga lugeja oma uusaastalubadusi või mis tahes eesmärke seades läbi mõelda järgmised sammud:
Keskendu liitmisele, mitte lahutamisele. Sõnasta oma lubadus, keskendudes sellele, mida soovid oma ellu lisada, mitte sealt ära võtta. Näiteks ära luba, et "veedan vähem aega ühismeedias", vaid "veedan lähedastega rohkem aega silmast-silma".
Ole konkreetne ja tegevusekeskne. Pane selgelt paika, milline näeb välja täitunud lubadus. Samuti tee endale selgeks, millised tegevused sind selleni viivad. Hägus lubadus, nagu "hakkan tervislikumalt elama", on ebatõhusam kui konkreetsem lubadus "teen viis korda nädalas pooletunnise jalutuskäigu".
Tähista väikesi võite. Jaga oma eesmärk mõtteliselt väiksemate verstapostide jadaks ja tähista iga verstaposti täitumist. Iga väiksem vahevõit vallandab ajus dopamiini, mis üksnes tugevdab oma eesmärgile pühendumist.
Kujuta õnnestumist ette. Kujutle vaimusilmas, millist head mõju eesmärgi täitumine su ellu tooks. Eesmärgi ette kujutamine suurendab motivatsiooni, sest see paneb ajus tööle samad närviahelad, nagu teeks seda eesmärgi päris maailmas täitumine.
Sama loogikaga saab püstitada eesmärke mistahes elusfäärides. Perekonnad võivad sellisel moel juurutada kodus tervislikumaid harjumusi. Meeskonnad saavad tegutsemisele rõhudes edendada loovust ja koostööd. Suures plaanis võib oma strateegiate ja sõnumite positiivsemas võtmes sõnastamisest olla kasu organisatsioonidele tervikuna.
Toimetaja: Airika Harrik