Universum tundub päriselt ka kiiremini paisuvat
See, et universum on hakanud kiiremini paisuma, ongi päriselt nii, mitte ei ole tegemist teleskoopidega tehtud kahtlase väärtusega mõõtmistest tuleneva näiva nähtusega. Nii selgub kõige täpsema ja moodsama kosmoseteleskoobiga James Webbiga tehtud mõõtmistest.
James Webbi tulemused osutavad, et eelmise kõige parema ja moodsama kosmoseteleskoobiga Hubble'iga saadud teave on olnud usaldusväärne.
Uusi andmeid analüüsinud teadlasrühma juhtis Nobeli auhinna laureaat Adam Riess Ameerika Ühendriikidest Baltimore'ist Johns Hopkinsi Ülikoolist, kes on universumi võimaliku paisumiskiirenemise omaaegne avastaja.
Riessi tiim kasutas kolme erisugust meetodit, mille abil arvutas kaugusi heledatest täheplahvatustest supernoovasid sisaldavate galaktikateni, keskendudes nendele galaktikatele, mida varem oli vaadelnud Hubble.
Selgus, et Webbi andmed läksid Hubble'i omadega nii hästi kokku, et universumi paisumise kiirenemist ei saa kuidagi üksnes varasemate vaatluste eksitulemuseks pidada.
Paisumise kiirenemine, mille seletuseks on pakutud mõistatusliku tumeda energia toimimist, tuli ilmsiks, kui Hubble'i teleskoobi vaatlustest hakkas paistma, et meile suhteliselt lähedased galaktikad, mille supernoovasid on veel suhteliselt hästi näha, kaugenevad meist kiiremini, kui seni arvatud.
Senine arvamus põhines teadlaste üleüldistel kosmoloogilistel arusaamadel, niinimetatud standardmudelil, mida oli lähtetingimuste määramiseks kalibreeritud vaatlusandmetega kogu universumit läbiva mikrolainelise taustkiirguse ehk Suure Paugu järelkuma kohta.
Teadlased ei soovinud muidu hästi töötavat ja tuntud füüsikaseadustega heas kooskõlas olevat standardmudelit uisapäisa muutma hakata ja pakkusidki välja hüpoteesi, et universum paisus alguses nii nagu varem arvutatud, kuid on seejärel kiirust juurde võtnud.
