Kaalukirurgia keskuse ülemarst Ilmar Kaur nentis saates "Vikerhommik", et rasvumine on kasvav probleem ka Eesti täiskasvanute ja noorte seas. Seejuures on tema sõnul murettekitav just ülekaaluliste laste osakaalu kasv. Kehamassiindeksi alusel saab lugeda rasvunuks 20 protsenti Eesti täiskasvanutest. Laste puhul on nende liigitamisel aluspõhimõtted teistsugused, kuid nende alusel esineb rasvumist 10–15 protsendil lastest.

Kaur märkis, et kuigi Eestis tehakse maovähendusoperatsioone ka alaealistele, kasutakse abinõud väga harva – aastas tehakse keskmiselt üks operatsioon. "Lastearstidega on kokkulepe, et alaealisi opereeritakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja alati konsiiliumi kaudu, kus osalevad nii lastearstid, kirurgid kui ka endokrinoloogid," kirjeldas ülemarst.

Kuigi maovähendusoperatsioon võib tunduda kiire ja lihtsa lahendusena, rõhutab arst, et see on alles pika teekonna algus. "See ei ole lihtne väljapääs," hoiatas Kaur. Ta lisas, et operatsioon on vaid abivahend, mis aitab kaalu langetada ja hoida.

Siinkohal võib kasutada arsti sõnul termostaadi analoogiat: mõne inimese keha on sättinud end kõrgemale temperatuurile ehk kaalule. "Meie tahtejõud või tegevus kaalu langetada keha alati ei veena. Varem või hiljem erinevatel viisidel, kasvõi näljatunde või põhiainevahetuse aeglustumise tõttu, jõutakse algkaaluni tagasi. Seda kogeb enamus kaalulangetajaid. Kirurgia keerab piltlikult termostaadi madalama numbri peale, et keha aktsepteeriks langenud kaalu ilma vastumeetmeteta," selgitas Kaur.

Isegi pärast operatsiooni on oluline jälgida oma toitumist ja liikumisharjumusi ning teha teadlikke valikuid. "Eesmärk on teha neid hindele neli ja olla järjepidev," soovitas Kaur: "Mitte püüda olla perfektne kõiges, sest tavaliselt me seda pikaajaliselt ei suuda."

Kaur rõhutas, et operatsioonist abi otsivaid inimesi ei maksa naeruvääristada. Tema poole pöörduvad patsiendid on reeglina juba pikka aega üritanud kaalu langetada, teinud läbi dieete ja trenniprogramme. "Kirurgiani jõutakse siis, kui sellest väsitakse ära," nendib ta: "Patsiendid tahavad lahendust, mis toimib, ja mis kroonib nende pingutused tulemusega."

Kas maovähendusoperatsioon on aga ikkagi eetiline ja alaealiste puhul meditsiiniliselt näidustatud? Kaur möönis, et selle pikaajalise mõju kohta on tehtud veel vähe uuringuid ja pikaajalisi riske on raske hinnata. "Me ei oska ennustada kogu tulevikku peale operatsiooni," tunnistas ülemarst.

Siiski oli ta veendunud, et rasvumise ravi, olgu see siis kirurgiline või mitte, on vajalik. "Rasvumine on tõsine probleem, mis mõjutab elukvaliteeti ja lühendab eluiga," rõhutas arst: "See ei ole mänguasi, vaid meditsiiniline probleem."

Tema sõnul on oluline on mõista, et maovähendusoperatsioon pole imerohi. "See on tõsine meditsiiniline protseduur, mis nõuab hoolikat kaalumist ja ettevalmistust. Enne operatsiooni on vajalik põhjalik konsultatsioon arstiga, et hinnata riske ja kasu ning veenduda, et patsient on valmis muutma oma elustiili operatsiooni järel.