Maailmas on magevett vähemaks jäänud
Kaks kolmandikku maakera pinnast on mered ja ookeanid, kuid ka mandritel ja saartel leidub jõgesid, järvi, liustikke ja põhjavett, mida kõiki kokku võib nimetada ka maismaaveeks.
Nüüd selgub, et kogu maailma maismaavee summaarne kogus on jäänud väiksemaks.
Nii väidab rahvusvaheline teadlasrühm, kes, jättes küll liustikud arvestamata, on analüüsinud Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ühissatelliitide GRACE kogutud andmeid.
GRACE kujutab endast satelliidipaari, mis mõõdab üksikasjalikult maakera gravitatsioonivälja anomaaliad ehk kõrvalekaldeid.
Gravitatsioonianomaaliate järgi omakorda saab välja rehkendada, kuidas ainemass, sealhulgas vesi planeedil jaotunud on ja kuidas see jaotus ajas muutub.
Esimene paar GRACE'i satelliite tegutses aastatel 2002 kuni 2017. Alates 2018. aastast tiirutab Maa ümber uus, peaaegu täpselt samasugune, satelliidipaar nimega GRACE-FO.
Teadlased kirjutavad tehtud rehkenduste põhjal ajakirjas Surveys in Geophysics, et maismaavee keskmine globaalne kogus aastatel 2015 kuni 2023 on olnud 1200 kuupkilomeetrit väiksem kui aastatel 2002 kuni 2014. Seda on rohkem kui 40 Peipsi järve täit.
Maismaavee maht hakkas eriti järsult kahanema Kesk- ja Põhja-Brasiiliat aastal 2011 tabanud suure põua ajal ning jätkus järgnevatel aastatel mujalgi maailmas esinenud põudadega. Kuid ka pärast põualaine järeleandmist ei ole veekogus veel taastunud.
Miks täpselt maismaavett just nii järsult ja ulatuslikult vähemaks on jäänud, ei oska autorid kindlalt seletada. Lahtine on seegi, mil määral on veekadu seotud üleilmse kliimasoojenemisega.
Nii jääbki vaid huvi ja hingevärinaga oodata, kas maailma maismaavee koguhulk naaseb lähiaastail languse eelsele tasemele, jääb sest madalamaks või pöördub koguni edasisele langusele.
UNESCO tänavuse aruande järgi kannatab süveneva veenappuse all maailma põllumajandus, mistõttu on nälja-, vaesuse-, konflikti- ja haigusteoht kõrgenenud.
