Kalakasvatus tarbib rohkem kala kui toodab
Maailma kalakasvatused koormavad loodust märksa rohkem kui seni arvatud. Kasvanduste kaladele püütakse toiduks arvatust rohkem vabas looduses elavaid merekalu.
Niisugusele järeldusele on jõudnud rühm Ameerika teadlasi. Avastus seab kahtluse alla juurdunud arusaama, et kalakasvatus on kõrge jätkusuutlikkusega majandusharu.
Matthew Hayek New Yorki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et maailma kasvanduskaladele püütakse toiduks seniste hinnangutega võrreldes 27 kuni 37 protsenti rohkem merekalu.
Kasvanduskalad söövad kaalu järgi kokku kordades rohkem merekalu kui nad ise kaaluvad. Ühe kilo lõhe kasvatamiseks võib Hayeki ja kolleegide sõnul kuluda näiteks neli-viis kilo merekalu.
Tõenäoliselt ületab ka forelli ja angerja kasvatamiseks kuluva merest püütud kala mass kasvanduse toodangu vähemalt kahekordselt.
Hayek ja kaasautorid jõudsid niisuguseile tulemusele, sest võtsid arvesse ka varem eiratud kasvanduskalade söödaallikaid nagu kalatööstuse jäägid ja kõrvalsaadused.
Samuti arvestati merekalade kao hulka need kalad, kes püügi järel ühel või teisel põhjusel, näiteks soovimatusse liiki kuulumise pärast merre tagasi heidetakse, kuid ei suuda seal enam elus püsida.
Autorite sõnul tuleks looduskoormuse aspektist uuesti läbi mõelda, milliseid kalaliike sobib kasvandustes rohkem kasvatada.
Kui aga kasvatada rohkem sega- või taimetoidulisi kalaliike, siis võib olla vaja suurendada seda juba niigi suurt pindala, mille hõlmavad maailma põllumaad, see oleks aga samuti keskkonda koormav tegu.
Koormus ähvardab igal juhul kasvada, sest kalakasvatus on maailmas praegu jõudsalt laienev tegevusala. Kalakasvatuse toodang annab tänapäeval juba üle poole maailmas tarbitavast kalast.