Eurooplased trotsisid jääaega
Ilm hakkab nüüd lõpuks ehk ikka külmemaks minema, aga jääajal olid oktoobrikuu ilmad kindlasti palju külmemad, kui praegu harjunud oleme. Nüüd selgub, et hoolimata jääst, lumest ja külmast, elas jääajal Euroopas inimesi rohkesti ka neil aladel, kus seni on arvatud kliima nende jaoks liiga külm olevat.
Rühm, peamiselt Briti teadlasi eesotsas Oxalá García-Rodríguezega Bournemouthi Ülikoolist, on uurinud 23 imetajaliigi geenivariandirikkust ja jõudnud järeldusele, et omaaegsed eurooplased sarnanesid mõnes mõttes huntide ja karudega, keda samuti jääaega trotsides meie ilmajao aladel laialdaselt elutses.
Seni on peamiselt arheoloogilisele leiumaterjalile tuginedes enamasti arvatud, et inimesed tõmbusid jääajaks elama Lõuna-Euroopa turvapaigusse ehk refuugiumidesse. Sama on enamasti eeldatud ka paljude loomaliikide kohta.
García-Rodríguez ja ta rühm võtsid aga korraga uurida terve hulga liikide geenimaterjali ja said ette selle võrra selgema tervikpildi.
Nad selgitasid välja, millistes Euroopa piirkondades on uuritud liikide geeniinfo tänapäeval kõige mitmekesisem, oletades, et sealkandis on neid liike tõenäoliselt ka kõige pikemat aega elanud, kaasa arvatud viimasel jääajal.
Vaadeldud geeniinfo ja püstitatud oletuse põhjal järeldus, et imetajate levilad paiknesid ja muutusid jääaja kulgedes peamiselt nelja mustri järgi.
Mõned loomad, nagu rebane ja metskits, olid tõesti tõmbunud Lõuna-Euroopa refuugiumeisse ja levisid jää taandudes sealt uuesti põhja poole.
Teised, nagu kobras ja ilves, elutsesid jääkatte maksimumi ajal rohkem hoopis ida pool ja naasid siis sealt läände.
Kolmandad, nagu karihiir ja uruhiir. leidsid jääajal ka põhja pool väikesi isoleeritud alasid, näiteks sügavaid orge, kus keset karmi ümbrust oli siiski säilinud neile soodsamad olud.
Aga neljas seltskond, sealhulgas inimene koos hundi ja karuga, asustas jääajal laiu alasid ka põhjapoolsemas Kesk-Euroopas.
García-Rodríguez ja kaasautorid imestavad ajakirjas Diversity oma tulemuse üle isegi, sest inimene kui liik on teadupoolest pärit soojalt Aafrika mandrilt.
Nad arutlevad, et on võimalik, et inimesel õnnestus hästi kohastuda jääaegse piiratud toiduvalikuga. Teisalt võis kasu olla ka selleks ajaks tehtud tähtsatest leiutistest nagu riietus, eluasemeehitus ja tuletegemine.
