Varasemates katsetes on teadlased märganud, et kalorivaene dieet aeglustab paljude lühikese elueaga loomade ainevahetust. Muu hulgas ümarusside, kärbeste ja hiirte puhul on pikendanud see ka nende eluiga. Kõrgemate loomadega tehtud uuringutes on olnud tulemused eriilmelisemad. Küll on näiteks reesusmakaakide puhul märgatud, et neil esineb pikemat aega kalorivaesel dieedil olles vähem vananemisega seotud haigusi. Paar aastat kalorivaesemat toitu söönud inimestel on samas aeglasem ainevahetus.

USA-s Maine'i osariigis asuva Jacksoni laboratooriumi teadlased eesotsas hiirte geneetikaga tegeleva Gary Churchilliga leiavad aga nüüd, seos kaloraaži piiramise ja vananemise vahel võib olla arvatust keerukam. Töörühm jälgis oma katsetes 960 hiire tervist ja eluiga. Osa hiirtest pandi leebemale või rangemale dieedile, teised pidid osa nädalast paastuma ja kolmandasse rühma kuuluvad närilised said süüa nii palju, kui nad parasjagu tahtsid.

Tulemused näitasid, et võrreldes vabalt süüa saanud hiirtega elasid kõige kauem need närilised, kelle päevast kaloraaži piirati täiskasvanuna 40 protsendi võrra. Keskmiselt elasid nad taoliste kitsendusteta hiirtest üheksa kuud kauem, nende veresuhkru tase oli madalam ja keha rasvaprotsent väiksem. Soodsat mõju oli näha ka leebemale dieedile sunnitud ja hooti paastuvate loomade puhul.

Samas täheldas aga töörühm iga rühma sees märkimisväärseid erinevusi. Näiteks ei tähendanud toidusedelile seatud kitsendustest tingitud ainevahetuse aeglustumine ilmtingimata seda, et loomad elasid kauem. Samuti kippusid rohkem kaalu kaotanud hiired surema nooremalt, kui väiksema kaalulanguse läbi teinud närilised.

Hoopis tähtsam oli loomade immuunsüsteemi seisund ja see, kui hästi täitsid oma ülesandeid punased verelibled. Samuti oli analüüsi põhjal oluline loomade üldine vastupidavus ehk see, kuidas nende keha toidunappusest tingitud stressiga toime tuleb. Viimase puhul mängib olulist rolli aga pärilikkus. Kuna teadlased kasutavad oma katsetes tavaliselt ühesemate tulemuste saamiseks võrdlemisi ühetaoliste geenivariantidega hiireliine, võiks see selgitada osaliselt eelnevates uuringutes nähtud erisusi.

Churchill leiab aga tulemuste põhjal, et ainevahetuskiiruse aeglustumine peegeldab üldise eluea pikenemise asemel tervena elatud aastate arvu kasvu ehk see võimaldab vältida loomadel kauem vananemisega seotud kroonilisi haigusi. Nõnda oleks vaja tema sõnul leida uusi mõõdikuid, et vananemist aeglustavate strateegiate tõhusust paremini hinnata.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.