Füsioterapeut Reio Vilipuu sõnul ütlevad kõik tema nähtud uuringud üheselt, et raske koolikott mõjub laste tervisele halvasti. Tema jaoks oli silmi avav uuring, kust selgus, kui suurt rolli mängivad koolikoti rihmad. Ranits kahe rihmaga, mis käib üle mõlema õla, on parem kui monorihm, mis tuleb üle rindkere. Näiteks on leitud, et monorihmaga koolikotti üle õla kandes hingavad lapsed tihedamini, aga rindkere liikuvus on väiksem. Teisisõnu on hingamise sügavus oluliselt madalam ja seetõttu nad hingeldavad rohkem.

Laste puhul räägitakse palju ka skolioosist, mille korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Vilipuu ütles Vikerraadio saates "Huvitaja", et ühel õlal raskuse kandmine ei ole skolioosi tegelik põhjus. Neli viiendikku kõikidest skolioosi juhtumitest on tema sõnul põhjuseta ja vaid igal viiendal juhul  on konkreetne põhjus.

Elu jooksul tekib erinevate kasvuspurtide ajal kõverdumine selgroo külje suunas koos pöördega. Füsioterapeut selgitas, et esimene kõverdumine võib tekkida alates lapse kuuendast elukuust kuni kaheaastaseks saamiseni. Järgmine kasvuspurt on viies kuni seitsmes eluaasta ning siis 11–14 aasta vahel. Üldiselt märgatakse skolioosi siis, kui laps on juba teismeeas, kus seda on lapse pikema kasvu tõttu lihtsam tähele panne.  

Ühe soovitusena ei tohiks olla koolikott raskem kui kümme kuni 15 protsenti lapse enda kehakaal. Lapsed lähevad aga järjest raskemaks, see tekitab küsimuse, millise lapse kehakaalu järgi seda mõõta, arutles Vilipuu. Ühes Uus-Meremaa uuringus leiti, et keskmiselt kaalub osade laste koolikott suisa 30 protsenti nende kehakaalust.

Esimene sümptom raske koolikoti kandmisest on enamjaolt seotud Vilipuu sõnul valuga, seda peamiselt alaseljas, õlaliigestes, kaela juures, aga ka pinge õlavöötmes.

Vanematel soovitas füsioterapeut aeg-ajalt lapse koolikotti kaaluda ja vaadata ega laps tassi kaasa ebavajalikke asju, mis ranitsa raskemaks teevad. Samuti on hea valida koolikott, kus on mitmeid sahtleid ja vahesid. "Raskemad õpikud tuleks panna seljale lähemasse vahesse ja kergemad asjad kaugemasse. Siis on tekkiv jõuõlg ehk koormus seljale lähemal. Samuti tasub üle vaadata, et ranits ei ripuks koti õlarihmade pikkuse tõttu poole tuhara peal, vaid oleks seljal," ütles ta.

Mida laiemad on ranitsa rihmad, seda parem. Samuti on hea polsterdus selja nimmeosas, et sinna tekiks lisatugi. Rihmad tuleks tõmmata niimoodi pingule, et need raskuse mõjul õlga ei sooniks. "Ühes uuringus 15 protsenti esimese klassi lastest kaebas surinat kätes. See tekib seetõttu, et rihmal on sooniv surve, mis pigistab rinnalihast ja õlaliigest," rääkis ta.

Vilipuu rääkis uuringutest, mis jälgisid lapsi kooli ajal ja vaheajal. Selgus, et vaheajal tundsid lapsed valu vähem, aga see ei kadunud täiesti ära. "Põhjus seisneb selles, et koolikoti kandmine on lihastele staatiline koormus. Kui vaheaega veedetakse liikudes, näiteks rattasõidud, ujumine, mitte istudes, siis on näha valu leevenemist kiiremini," sõnas füsioterapeut.

Õlavöötme valusid on üldjuhul oluliselt vähem kooli kõndivatel lastel kui nendel, keda viiakse autoga kooli või kes kasutavad ühistransporti. Selgunud on aga seegi, et esimese klassi lapsed kõnnivad koolikoti raskusega keskmiselt 20–30 minutit kauem. "Nad kolavad pärast kooli rohkem ringi. D-vitamiini uuring näitas lisaks, et neil, kes liikusid ise, oli ka D-vitamiini rohkem kui nendel, keda viidi ja toodi kooli ja koolist. Ehk siis liikumine on väga oluline, aga koormus ei tohiks olla meeletult suur," lausus ta.

Samamoodi on täiskasvanutega. Uuringud ütlevad, et kui inimene töötab terve päeva kontoris istudes, siis puhkamine ei ole see, kui ta lamab. "Me vajame dünaamikat. Lihas peab saama pumbata. Me peame saame lihasest mikrotsirkulatsiooni uuesti nii-öelda korda ja jääkained, mis sinna päeva jooksul kogunenud, ära viia. Selle jaoks peab minema loodusesse või lihtsalt jalutama," lausus ta.

Kui inimene läheb töölt koju, tasuks kõndida umbes pool tundi, mitte et inimene istuks otse autosse või bussi ja sõidaks koju ukse ette. "Esiteks on meie vaimsele tervisele oluline see, et näiteks kusagilt pargist läbi minnes näeb looduskeskkonda. Ajule annab juba positiivse mõju linnulaul," rääkis ta.