Möödunud septembris oli Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,6 °C ehk normist 3,4 °C kõrgem. Sellega purunes ligi sada aastat püsinud rekord. Paljaku sõnul tuleb käimasolev september ilmselt veelgi soojem. "Praegu tundub küll nii, et see (september) lööb ka selle rekordi. Tavatu on see, et nii kõrgele on tõusnud just päevased maksimumid. Eelmisel aastal niisuguseid päevaseid maksimume polnud, kus tõesti päev-päevalt on temperatuur kõrgeim vaatlusrea jooksul," sõnas juhtivsünoptik saates "Terevisioon".

Ta lisas, et temperatuurid ei hakka ilmselt ka lähiajal langema. "Vahepeal läheb natukene värskemaks õhk, aga nädala lõpul ja uue nädala algul võivad taas tulla päevased maksimumid nagu 24-25-26 kraadi," selgitas Paljak. See oleks septembri keskpaiga kohta tema hinnangul juba väga tavatu.

Kõrgete temperatuuride taga on Venemaa kohal laiuv kõrgrõhkkond, mis ei lase Läänemere äärde jõuda tavalisele sügisele omastel Atlandi tsüklonitel. "Praegu on kõrgrõhkkond sedavõrd võimas, et seda serva mööda lõunast-kagust sooja tuleb. See soe on ka kuiv ja see september ilmselt tavapärasest kuivem," lisas Paljak. Pööre võib ansambelennustuste kohaselt saabuda alles 22. või 23. septembri paiku. Öökülmad võiks saabuda septembri lõpus või oktoobri alguses.

Kõik arvutusmudelid ennustavad Paljaku sõnul ka tavapärasest soojemat oktoobrit. "November võiks hakata muutuma juba lähedasemaks meie aladele saama. Loodetavasti tuleb ka vihma, sest nii pikk kuiv aeg hakkab juba aiapidajatel muret tekitama. Puud-põõsad ei saa niimoodi talveks oma janu ära kustutada," nentis juhtivsünoptik.

Soojale sügisele võib järgneda külm talv vaid juhul, kui Venemaa kõrgrõhkkond Eestit oma rüppest minema ei lase. Kui selline idakaarte tuulte tendents jätkub, tuleb sealt kindlasti korralikku talvekülma, aga mina ei julge seda küll praegu täie kindlusega väita," rõhutas Taimi Paljak.

Soe suvelõpp ja september on mõjutanud ka loomariiki, eelkõige putukaid. Loodusõpetaja Marko Valker rääkis ERR-i korrespondendile Juhan Hepnerile, et paljudel päevaliblikatel on olnud lisapõlvkond.

Samuti on nähtud tänavu palju rändliblikaid. "Sellel aastal on kohatud üllatavalt palju kassitapu-suru, nii Eestis kui ka Läänemaal. Ta on rändav ööliblikas, kes tuleb meile väga kaugelt. Kuumalaineid võivad meile tuua hea lennuvõimega liblikaid ja kiile, kes tulevad lõuna poolt," selgitas Valker.

Putukate kõrgema aktiivsuse tõttu läheb hästi ka praegu Euroopasse talvituma suunduvatel putuktoidulistel lindudel. "Neil lindudel on praegu hea toidubaas. Septembris on kohati ka väga palju sääski välja ilmunud.Putuktoiduliste lindude lahkumine, kelle talvitusala jääb Euroopasse, võib jääda hilisemaks," lisas Valker. Praegu käib näiteks vintlaste ränne.