Ülemäärasest kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisest tingitud kliimamuutuse märgid on juba kohal: purunevad üha uued soojarekordid, liustikud sulavad ja ilm on muutunud ennustamatumaks. Samas paiskab inimkond õhku üha enam kasvuhoonegaase, sealhulgas metaani, vahendab ScienceAlert.

Metaaniheide kasvab uuringu autorite sõnul eeskätt fossiilsete kütuste kasutamise tõttu. Metaani eraldub õhku otseselt nafta, gaasi ja kivisöe kaevandamise ja töötlemise käigus. Samuti paiskub seda rohkelt õhku torujuhtmete lekete tõttu. Niisamuti eritub metaani soojeneva kliima tõttu rohkem looduslikelt märgaladelt.

Lisaks tekib metaani prügilates, igikeltsa sulamise käigus ja kariloomade lägast. Uuringut juhtinud Duke'i Ülikooli füüsiku Drew Shindelli ja tema kolleegide sõnul on viimased kolm praegu teisejärgulised metaaniallikad. Siiski tasub teadlaste sõnul neilgi silm peal hoida, sest neist õhkuva metaani kogumine on väga kulutõhus.

Töörühm kirjutab, et praegu räägitakse kliimamuutuse leevendusmeetmete korral peamiselt süsihappegaasist, mis ongi peamine kliimamuutuse mahitaja. Kuna juba mitu aastakümmet pole selle ohjamispüüdlused olnud kuigi edukad, tuleb töörühma sõnul edaspidi pöörata rohkem tähelepanu ka kõigile teistele peamistele saasteainetele.

Praegu on metaani atmosfääris palju vähem kui süsihappegaasi (CO2), ent metaan on kasvuhoonegaasina umbes 84 korda tugevam. Nagu CO2, ei lasegi seegi soojusel nii kergesti kosmosesse kiirguda. Pealekauba soodustab metaan maapinna lähedal osooni teket: seeläbi suureneb inimestel hingamisteede ja südameveresoonkonna haiguste suremusrisk.

Autorid osutavad uuringus, et kiiresti tuleks midagi ette võtta kõigi suuremate metaaniallikatega. Nad soovitavad, et süsihappegaasi heitme vähendamise eesmärkide kõrvale tuleks püstitada sarnased sihid ka metaanile. Selleks oleks tarvis juurutada uusi tehnoloogiaid ja saavutada uusi poliitilisi kokkuleppeid.

Töörühma sõnul on oluline vähendada metaaniheidet järsult juba käesoleval kümnendil. Nii oleks veel võimalik aeglustada kliima soojenemist lähitulevikus ja lühendada sajandi keskel terendavat perioodi, mil Maa keskmine temperatuur on  tööstuspöörde-eelsest ajast enam kui 1,5 °C soojema. Samuti jääks siis endiselt käegakatsutavaks eesmärk hoida planeedi soojenemist alla 1,5 °C.

Võrreldes kliimamuutuse enda tagajärgede leevendamisega oleks metaaniheitme ohjamine teadlaste sõnul väga soodne. See aga eeldab nende sõnul, et valitsused ja organisatsioonid muudavad oma praegust mõtteviisi. Selleks pakuvad autorid välja strateegiad ja uue veebitööriista, mida riigid saaksid kasutada metaaniheitmega tegelemiseks. Sealhulgas soovitavad nad seaduslikult siduvate regulatsioonide ja metaaniheitmele riigipiiride ülese maksu kehtestamist.

Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Science.