Seened, bakterid ja teised mikroobid on mitmete taimeliikide toimetulekuks ning ellu jäämiseks hädavajalikud. Näiteks aitavad mullas elavad seened omastada taimejuurtel vett ja toitaineid. Lehtedel elavad seened ja bakterid aitavad vältida aga sarnaselt naha mikrobioomile ennetada nakatumist eri haigustekitajatega. Puude sisemisele mikrobioomile on pööratud seni aga vaid põgusat tähelepanu, piirdudes üksikute liikidega, vahendab Science.org.

Värskes töös võtsid USA-s asuva Yale'i Ülikooli doktorandid Jonathan Gewirtzman ja Wyatt Arnold luubi alla 15 kohalikku laialt levinud puuliiki, sh tammed, vahtrad ja männid. Kokku uurisid nad kolleegidega 158 puust ja nende ümbruse pinnasest kogutud proove. Mikrobioomide liigilise mitmekesisuse määramisel lähtusid nad kahest markergeenist 16s ja ITS, mis on olemas kõigil teada-tuntud bakteritel. Neis leiduvad erisused annavad aimu, mis liigiga tegu on.

Puu sees elavate mikroobide arvu hindamiseks korrutasid nad sirgjooneliselt proovides leidunud bakterite arvu puude ligikaudse massiga. Selle tulemusel leidsid nad, et viis tonni kaaluvas puus elutseb ligikaudu tuhat miljardit ainurakset ehk triljon prokarüooti. Ehkki pealtnäha võib tunduda see suure arvuna, elab ainuüksi ühe inimese seedetraktis prokarüootseid rakke umbes 38 korda rohkem.

Sarnaselt eri loomaliikidele moodustasid mikroorganismid vastavalt oma elupaigale ainulaadseid mikroobikooslusi. Näiteks elas vahtrapuudes rohkem suhkrutest energiat ammutavaid baktereid, eri mädanikele hästi vastu panna suutva kanada tsuuga mikroobioom oli aga nii liigilises mõttes kui ka mikroobide arvu mõttes kõige vaesem.

Samuti tuli välja, et eri mikroobiliigid näisid spetsialiseeruvat eluks puu eri kudedes. Näiteks hapnikuvaeses säsis ehk sisekoes leidus rohkem oma elutegevuse käigus metaani tootvaid metanobaktereid. Maltspuidus ehk puutüve välimises kihis leidus aga rohkem baktereid, kes on kohastunud elama kõrgema hapnikusisaldusega keskkonnas.

Töörühma sõnul jääb veel mõistatuseks, kuidas täpselt mikroobid puude sisemusse satuvad. Kui mõnede liikide puhul järgis mikrobioomi liigiline koosseis võrdlemisi hästi mullas elavate mikroobide liigilist jaotust, kattus see teistel puhkudel mulla omaga vaid kolme protsendi ulatuses.

Tekkinud küsimustele vaatama loodavad Gewirtzman ja Arnold kolleegidega, et tulevikus võiks uuest teadmisest kasu erinevaid puid nakatavate patogeenide vastases võitluses. Puudele meelepärasemate kaaslejate elutegevust toetades saaks nakatumisriski vähendada või kahjulikke mikroobe välja tõrjuda. Samas annavad nad endale aga aru, et tegu on tulevikumuusikaga ning enne seda tuleb paremini mõista, mida mikroobid puu sees praegu täpselt teevad.

Töö ilmus võrguvaramus biorXiv.