Tartu Ülikooli arheoloog Heiki Valk ütles, et kui Lõuna-Eesti, Virumaa ja Saaremaa muinaslinnustest on rohkem teada, siis Läänemaal pole muinaslinnuseid seni eriti uuritud. Mati Mandel on kaevanud Lõuna-Läänemaal ja Heiki Valk uuris ise mullu Vatla linnust.

"Suures pildis on küsimus, mida me uurime, kui kaua olid linnused eestlaste käes pärast vallutust ja millised. Läänemaa osas oli siin ikkagi täiesti tühi auk, enne kui see uurimistöö algas," rääkis Valk.

Valk lisas, et praegu pole veel sellele küsimusele Tubrilinnas vastust, sest leide on saadud vähe, aga kuna pole leitud kedrakeraamikat, viitab see, et linnuse eksistents võis lõppeda muinasajal.

Lõunapoolses kaevandis paljastub vall ja ühtlasi ka õuealal asuv kivimüür, mis võib viidata elamule. Huvitav avastus tuli põhjapoolsest kaevandist.

"Meil on hetkel välja tulnud ahjukoht ja lee koht. Sealt on tulnud ka hästi palju puusütt – seal on näha, et seal on ikkagi mingi põleng toimunud. Ja siis on seal ka põlenud kive väga palju, elutegevus on seal toimunud. See kõik jääb praegu vallist natukene väljapoole," selgitas Tartu Ülikooli arheoloogia magistrant Lisanna-Lee Leiman.

Heiki Valk ütles, et Tubrilinna uuriti viimati 127 aastat tagasi.

"Tartu Ülikooli ajalooprofessor suvitas Haapsalus ja Ridala pastor kutsus ta uurima oma kihelkonna muistiseid ja ühe päeva – 17. juulil 1897 – sellised üsna suured kaevamised toimusid," sõnas Valk.

Sellel nädalal alustatakse Läänemaal arheoloogiliste kaevamistega ka Leedi Hallimäel.