Voyager 1 saadi korda
Maast kõige kaugemale lennanud kosmoseaparaadil Voyager 1 on kõik neli pardainstrumenti jälle tööle saadud. Teadustöö jätkub.
Tehnilised tõrked ilmnesid Voyageril möödunud aasta novembris. Selle aasta aprillis õnnestus NASA lennujuhtidel mure osaliselt lahendada ja Voyager hakkas taas saatma tehnilisi andmeid oma seadmete seisundi kohta.
Mai keskel täitis Voyager Maa pealt saadetud käsu ja hakkas taas saatma ka teaduslikke mõõtetulemusi. Siis sai öelda, et kaks seadet neljast töötasid juba täiesti normaalselt.
Kahe ülejäänu putitamisega läks veel natuke aega, aga nüüd, teatas NASA, saadavad kõik neli seadet kasutuskõlblikke teadusandmeid.
Rikke päris täielikuks kõrvaldamiseks tuleb lennujuhtidel siiski veel mõni pisitöö ära teha. Näiteks tuleb kolme pardaarvuti ajaarvestus omavahel taas sünkroniseerida, et nende koostöö paremini sujuks.
Hooldust vajab ka mõõteandmeid digikujul makilindile salvestav seade, mis talletab osa kosmiliste plasmalainete kohta kogutud andmeist ja saadab neid mõnekuuste vahedega Maale.
Suurema osa oma mõõteandmeid, olgu öeldud, saadab Voyager 1 Maale siiski kohe otse. Voyageri neli mõõteseadet mõõdavad peale plasmalainete ka magnetvälju ja kosmilisi osakesi.
Voyager 1 on koos oma sõbra Voyager 2-ga ainsad kosmoseaparaadid, mis on väljunud Päikest ümbritsevast magnetväljamullist heliosfäärist ja saavad andmeid saata juba otse sest kaugest piirkonnast, kus Päikeselt pärit osakeste asemel domineerib tähevaheaine.
Maast on Voyager 1 praeguseks juba tervelt 24 miljardi kilomeetri kaugusel. Voyager 2 on meist kaugust kogunud 20 miljardit kilomeetrit.
Mõlema sondi stardist möödub tänavu 47 aastat. Seega ei ole nad mitte ainult kõige kaugemale lennanud kosmoseaparaadid, vaid ka kõige kauem töötanud kosmoseaparaadid.
Oma retke algusaastatel lähimöödusid nad mõlemad Jupiterist ja Saturnist, Voyager 2 lisaks veel Uraanist ja Neptuunist, võimaldades teadlastel tutvuda varasemast palju üksikasjalikuma teabega nende planeetide ja nende kaaslaste kohta.