Igal elevandil on nimi
Peame enesestmõistetavaks, et igal inimesel on nimi. Nüüd tuleb aga välja, et oma nimi on ka igal elevandil.
Ameerika, Keenia ja Norra teadlased väidavad, et õppisid ka ise elevante nimepidi kutsuma ja elevandid reageerisid sellele.
Michael Pardo Colorado Osariigiülikoolist ja ta kolleegid tuvastasid masinõppealgoritmi abiga, et looduses elavate elevantide häälitsused sisaldavad mõnikord mõne kaaselevandi nimena toimivat komponenti.
Kui nad selliseid häälitsusi elevantidele valjuhääldist ette mängisid, siis reageeris see elevant, kelle nime oli nimetatud, kas vastuhäälitsusega või valjuhääldi poole sammumisega; teised elevandid reageerisid selgelt vähem.
Ka delfiinide ja papagoide kohta on teada, et neil esineb nimelaadse tähendusega häälitsusi, aga nendel on need kujunenud nimetatava isendi enda isikliku niiöelda helilise signatuuri põhjal.
Elevantide nimed seevastu ei tulene, nii palju kui praegu teada, nime kandvale isendile endale iseloomulikest häälitsustest. Selle poolest on elevantide nimetavad sarnasemad pigem inimeste kui delfiinide ja papagoide omadega.
See, et nimi ei tulene otsesest helilisest seosest nimetatavaga, on tähelepanuväärne põhimõte, mis võimaldab kommunikatsiooni tõhustada ja kõneleb kognitiivsete võimete kõrgemast tasemest.
Teadlased julgevad seetõttu isegi oletada, et elevandid on suutelised ka abstraktselt mõtlema.
Elevantide ja inimeste evolutsioonitee lahknes kümneid miljoneid aastaid tagasi, kuid tänaseks on mõlemad liigid jõudnud küllaltki keerulise ühiselukorralduseni, mis nõuab tihedat suhtlust. Ühesugused vajadused on kaasa toonud ka ühesuguseid lahendusi.
On varemgi tähele pandud, et elevantide häälitsused kannavad rohkesti informatsiooni, sealhulgas häälitseja soo, vanuse, emotsionaalse seisundi ja käitumiskonteksti kohta. Oma häälitsustega suudavad elevandid koordineerida karja liikumisi laiadel maa-aladel.
Uuring vältas neli aastat ja hõlmas enam kui aasta jagu välitöid Keenias. Tulemused on avaldatud ajakirjas Nature Ecology & Evolution.
Elevantidega pikemalt juttu ajada ei ole lähemas tulevikus arvatavasti veel võimalik, aga teadlased loodavad, et kui osata nende suurte ja tarkade loomadega natukenegi paremini suhelda, saame neid ka neid tänapäeva karmis maailmas varitsevate ohtude eest paremini kaitsta.