Valla kasutab oma teadustöös Parkinsoni tõve märke otsiva tehisaru koolitamiseks tavapäraseid joonistusteste. Näiteks palutakse neis inimestel mõnda mustrit jäljendada või jätkata. "Neuroloogidel on võimalik sellistest joonistustestidest välja võtta erinevaid kognitiivseid võimeid," selgitas Valla saates "Terevisioon". Eelnevate kogemuste ja inimeste haiguslooga arvestades saavad arstid öelda, kas on näiteks põhjalikumaid uuringuid.

Nooremteaduri sõnul saab minna digivahendite ja tehisaru abil taoliste joonistuste analüüsil senisest sügavamale. "Saame registreerida käekirja kiirust, kiirendust, trajektoorinurki, samuti pliiatsi otsa orientatsiooni ja survet ekraanile," sõnas Valla.

See omakorda pakub rohkem võimalikke tunnuseid, mille alusel tervet inimest haigest eristada. Isegi kui vahel võib Parkinsoni tõve patsiendi joonistus palja silmaga vaadates terve inimese omast parem tunduda, võib selguda, et statistiliselt oli joonistusprotsessi elemendid iseloomulikud pigem haigete kui tervete inimeste omale.

Lõpptulemusena loodab Valla, et taolise töö tulemusel saab inimesi Parkinsoni tõve suhtes hõlpsamalt testida. "Saame kõiki digitaalseid teste nutitelefonidesse üle tuua ja miks mitte, paluda teha riskirühmadel regulaarselt spiraale. Meie saame oma taustsüsteemiga anda tagasisidet anda," selgitas nooremteadur.

"Parkinsoni puhul on oluline, et mida varem alustame raviga, seda paremaks läheb elukvaliteet. Kui me püüame selle varem kinni, siis juba sellest on kasu," lisas Valla.