Puu- ja köögivili võivad anda parema une
Söömine ja magamine on mõlemad tähtsad inimtegevusvaldkonnad. Ei ole siis ka mingi ime, et nad on natuke omavahel seotud ka.
Soome teadlased on nüüd täpsemalt välja selgitanud, millised seosed valitsevad inimese puu- ja köögiviljamenüü ja tema ööune pikkuse vahel.
Anupa Thapa Helisingi Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid ühe varasema uuringu tarbeks kogutud andmeid viie tuhande Soome täiskasvanu kohta, kes olid muu hulgas vastanud küsimustele, kui kaua nad tavaliselt magasid ja mida nad enamasti sõid.
Teadlased jagasid inimesed uneaja pikkuse järgi kolme rühma: vähe, normaalselt ja kaua magajad. Vähe magajateks loeti inimesed, kelle ööuni kestis alla seitsme tunni, kaua magajateks arvati üle üheksatunnise uneajaga isikud.
Sellise jaotuse puhul ilmnes, et vähe magajad sõid iga päev keskmiselt 37 grammi vähem puu- ja köögivilja kui normaalsed magajad; kaua magajad sõid aga päevas 73 grammi vähem puu- ja köögivilja kui normaalsed magajad.
Ehk siis need, kes magavad kaheksa tundi, pluss-miinus tund, on ka tublimad puu- ja köögiviljasööjad kui nii lühemalt kui ka pikemalt magajad.
Üht-teist oleneb aga ka sellest, milliste puu- ja köögiviljade söömist vaadata. Selgus, et normaalselt ja pikalt magajate vahel ei olegi märkimisväärseid erinevusi kapsa, sibula, seente, ubade ja herneste söömises. Marjade ja puuviljade kategoorias eristas normaalseid ja kaua magajaid peamiselt vaid erinev õunte söömise kogus.
Selged vahed normaalselt magajate ja nii pikema kui ka lühema unega inimeste vahel tulid sisse lehtköögiviljade nagu spinati ja salati puhul ja viliköögiviljade nagu kurgi ja tomati puhul.
Teadlaste sõnul tulekski nüüd täpsemalt edasi uurida näiteks seda, kas kurgi, tomati ja salati rohkemat taldrikulevõttu saaks soovitada unehäirete leevenduseks.
Praegusist tulemusist annavad nad lähemalt teada ajakirjas Frontiers in Nutrition.
