Zoosemiootiku, kassiomanike nõustaja ning kassiomaniku Laura Kiiroja sõnul on kasse kodustatud oluliselt lühemat aega kui koeri. Kasside puhul pole õnnestunud ka tõugude selektiivne aretamine kuigi hästi. Neil on metsikute eellastega ehk siis peamiselt Aafrika metskassiga väga sarnased jooned: seda nii välimuse kui ka käitumise osas.

Kui koerte hulgas on kelgu-, jahi- ja karjakoerad, siis kasside puhul ei ole õnnestunud kodustada ühtegi tõugu, kes inimestega koostööd teeks. "Küll võib öelda, et kõik kassid on ühtviisi jahikassid. Nii nagu on jahikoerad. Kasside kodustamise algne mõte oli näriliste püük. Tänapäevalgi võtavad paljud kassi just sellepärast, et hiirtest jagu saada," rääkis ta Vikerraadio saates "Ökoskoop".

Kiiroja sõnul on kassid loomult väga erinevad. Kui nad lahti lasta, sõltub sellest väga palju, kui kaugele üks või teine kass uitab. "Uuringud on näidanud, et keskmiselt liiguvad kassid üsna vähe ja mõni ei lähe üldse aiast välja. Keskmine raadius on 40–200 meetrit. Samas osad kassid, eriti maapiirkondades, võivad liikuda kolme ruutkilomeetrises piirkonnas. Kodutud kassid näiteks Austraalias liiguvad ka kuue ruutkilomeetrisel piirkonnal," tõi ta näiteid.

Liikumine sõltub palju vanusest: nooremad kassid ja isased liiguvad kaugemal. Loeb seegi, kas kass on kastreeritud või mitte, sest kastreerimine pigem muudab kassid kodulembesemaks.

Kui mõelda sellele, mida kassid õues teevad, tõi Kiiroja välja emotsioonide kogumise. "Ehk et mis maailmas toimub, lõhnad, kõiksugu stiimulid, muru – see kõik tekitab kassis huvi. Muidugi võivad põhjused olla ka jahipidamine ja paaritumine," ütles ta.  

Jahikäitumine koosneb mitmest erinevast etapis. Evolutsiooniga on välja arenenud, et motivatsioon süüa on väiksem, kui kassil on võimalik läbida kõiki jahikäitumise etappe. "Iga kord, kui kass jahti alustab, ei lõppe see saagipüüdmise ega söömisega. Motivatsioon on ka varitseda, hiilida ja rünnata," selgitas Kiiroja.

Tema sõnul ei ole ükski loom, eriti kass, loodud terve elu elama nelja seina vahel. Toas on kassipidamine tema arvates kindlasti võimalik nii, et kassi heaolu on võrdlemisi adekvaatne. Selleks kulub aga omanikul palju aega ja vaeva. Sagedased mured, mis toakasse kimbutavad, on ülekaalulisus ja alastimuleeritus. Sellest koorub tihti välja stress ja käitumisprobleemid. "Toakassidel esineb käitumisprobleeme oluliselt sagedamini kui nendel, kes on vabapidamisel või käivad vahepeal traksides õues," lausus ta.

Hiljutised teadusuuringud on näidanud, et kassid on üks kõige suurema negatiivse mõjuga invasiivseid liike. Jalutama läinud või metsistunud kodukasside tõttu hukkub ainuüksi Austraalias aastas sadu miljoneid kahepaikseid, roomajaid ja selgrootuid, USA-s ja Hiinas miljardeid linde ja imetajaid. "Seda ei saa enam kuidagi läbi lillede vaadata, sest väljasurnud liike on kohutavalt palju. Nii et sellega tuleb arvestada ja samas tuleb arvestada, et ka kassil on omad vajadused," ütles ta.

Kui kass on vabapidamisel, võiks siduda nende kaelarihma külge keskkonnamõju vähendamiseks kellukese. Uuringud on näidanud, et kaelarihma küljes olev kelluke vähendab kisklust lindudele ja närilistele 50–60 protsenti. Samuti aitab see, kui omanik mängib kassiga viis kuni kümme minutit päevas. "Siis ta saab jahikäitumist rakendada juba kodus ja vajadus seda õues teha on selle võrra väiksem. Samuti võib mõjutada seda dieet: lihaküllane ja teraviljavaba dieet on mõnede uuringute järgi vähendanud kasside kisklust," lausus Kiiroja.

Selleks, et kassil oleks toas huvitav, proovib Kiiroja ise muuta oma kassi elu võimalikult stiimulirohkeks. "Kui mõelda sellele, kui palju energiat jääb toakassil üle, eriti kui nad saavadki oma toidu kätte toidukausist, siis mis nad ülejäänud päevaga peaksid tegema," arutles Kiiroja.

Üks võimalus on kassi treenimine: trikitrenn on väga hea ka omaniku ja kassivahelise suhte tugevdamiseks. "Mina olen oma kassi jaoks valinud sellised harjutused, mis tema füüsilist toonust ka tõstavad," rääkis ta. Võimalus on ka toidupallide kasutamine. Selle asemel, et kass saab krõbinad lihtsalt kausist kätte, tuleb tal veidi vaeva näha ja nuputada, kuidas nendeni jõuda.

Vaata ka saates "Osoon" eetris olnud samateemalist lõiku.