Metaanalüüs: kassiomanikud võivad haigestuda sagedamini skisofreeniasse

Värskest metaanalüüsist selgub, et kassi pidamine võib skisofreeniasse haigestumise riski kahekordistada. Kuigi analüüsi aluseks olnud uuringute kvaliteet jätab soovida, on Austraalia teadlaste sõnul seos kasside ja skisofreenia vahel ilmne.
Viimase 44 aasta jooksul avaldatud 17 uuringu tulemusi koondav analüüs kinnitas seost kassi omamise ja skisofreeniaga seotud häirete tekkimise kõrgendatud riski vahel, vahendab ScienceAlert.
Oletus, et kassi omamine võib olla seotud kõrgema skisofreenia riskiga, käidi välja 1995. aastal. Toona põhjendati seost kassiomanike sagedasema kokkupuutega reovees ja toores lihas elutseva parasiidi Toxoplasma gondii'ga.
Kui enamasti on Toxoplasma gondii võrdlemisi kahjutu parasiit, siis kesknärvisüsteemi sattudes võib ta mõjutada virgatsainete vallandumist ja närviimpulsside ülekannet. Parasiidiga nakatunutel esineb sagedamini näiteks isiksushäireid, psühhootilisi episoode ja skisofreeniat.
Kuigi parasiidiga nakatunud kassi hammustus ja väljaheide võivad haigustekitajaid küll inimesele edasi kanda, ei tõendanud ükski metaanalüüsi kaasatud uuring selgelt, et käsitletud haigusjuhtude puhul põhjustas skisofreeniat just Toxoplasma gondii või et inimesed said selle oma kassilt.
Samuti tõdesid teadlased, et suurem osa analüüsi aluseks olnud teadustöödest olid kas vigased või ei kinnitanud kasside ja skisofreenia vahel põhjuslikku seost.
Siiski leidsid metaanalüüsi koostanud teadlased, et kokkupuude kassidega võib suurendada võimalust skisofreenia tekkimiseks . Näiteks esines skisofreenia sümptomeid sagedamini neil inimestel, keda oli kass vähemalt korra elus hammustanud.
Selgema pildi saamiseks tuleks teadlaste sõnul valimit laiendada ning põhjalikult analüüsida kõiki kasside ja skisofreenia suhet käsitlevaid uuringuid.
Toimetaja: Andres Reimann