Hommikusöök jaotub taldrikule
ferriitperliitkeragrafiitmalm
Tedretähnid jaotuvad põskedele
ferriitperliitkeragrafiitmalm
Mina jaotun raamatu lehtedele
ferriitperliitkeragrafiitmalm

mu läpaka sees on pragu
käin sellest näppudega üle jään kinni
üks uks ajas üks aken ei ühtegi lampi
liigume ajas tsüklitena ühest kuust teise 

minu ja läpaka teekond on sama
me astume ühte takti läheme ühest kohast
katki
jääme üksteisesse kinni meis kummaski
pragu meis kummaski peegel iseenda
vaatamiseks läbi teise

ma ei tõmba kunagi näppu verele kui silitan
meie ühiseid haavu ajas
võibolla ainult seepärast et
läpakas ei ole orgaaniline võibolla oleme nii 
ühte takti et meie kokkupuutepunktis pole
ka mina enam
elus. hingav. veritsev. keha
ühest kohast katki

mina ja tema. tiirlemas ümber päikese
kuulamas kuud ja merd. ookeani rütmi
ühest pööripäevast teise
ühest pistikust teise

ja nii nad siis oma andekuse aedikutes suridki
kõik naised poetasid kohvitassi heal juhul üksiku pisara
sirvisid veel viimast korda nende avaldamata teoseid ning
viskasid need üheskoos lõkkesse
selleks sajandiks
on meil ükskõik.

Loe kõiki luuletusi luulekonkursi erilehelt.