Tiia Vissaku luule

Novaatori luulekonkursile saatis kolm kaastööd Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak. Luuletusi saab lugeda täismahus siitsamast.
Vissaku peamine uurimisteema on ettevõtluse rahvusvahelistumine.
TEADLASE NUTULAUL
Mul kõrini on rahataotlustest:
see ajakulu, pikad vormid, ootus…
Kui raha tuleks lihtsalt seina seest,
siis rohkem teadust teha oleks lootust.
Mul kõrini on retsensentidest:
miks nõuavad nad minult sadat muutust?
Kui piisaks lihtsalt teosest enesest,
siis uutest teadustöödest poleks puudust.
Mul kõrini on ülikooli reeglitest:
miks pean veel õpetama, juhendama, juhtima… [jne., jne., jne.]
Kui neile piisaks ainult teadusest,
teeks seda ikka mitu korda rohkem ma.
TEADLASE TEGEVUSED
Ma juhendan ja juhin, teiste tööd organiseerin,
ja grante taotlen, teiste taotlusi ka retsenseerin,
ma õpetan, teen aruandlust, kalkuleerin,
artikleid kirjutan ja teiste omi kommenteerin,
ma ajakirju toimetan ja hüpoteese konstrueerin
ning doktorante vastu võtan, atesteerin.
Ma otsin teaduskirjandust ja jahin uusi doktorante,
koosolekutel käin, end harin ka ex ante.
Ma esinen – käin konverentsidel, kui vaja,
töö võtab mult peaaegu kogu aja.
TEADLASE PROBLEEMID
Süütunne lõikab nagu rauasaega:
mul pole teadustöö jaoks kuigi palju aega.
Muud tööd on palju, mitmeid kohustusi kanda:
ei suuda alati ma endast maksimumi anda.
Kord on mul vaja teha grandiaruannet,
siis rahataotlust, konverentsiettekannet.
Ja õppetöö ka võtab oma aja
ning juhendada on ka teisi vaja.
Võiks üles lugeda veel sada ülesannet,
kuid nende riimimiseks pole minul annet.
Seega oleks tõesti väga vaja taolist seadust,
mis annaks teadlasele aega teha rohkem teadust.
Loe kõiki luuletusi luulekonkursi erilehelt.
Toimetaja: Andres Reimann