Sulev Reisbergi luule

Novaatori luulekonkursile saatis kolm kaastööd Tartu Ülikooli terviseinformaatika teadur Sulev Reisberg. Luuletusi saab lugeda täismahus siitsamast.
Reisbergi peamine uurimisvaldkond on arvutuslikud mudelid meditsiinis.
ÜLIKOOLI TREPIST TULIN
Ülikooli trepist tulin
ja siis äkki - seal sa olid!
Kiirendasin oma sammu,
sest et näinud polnud ammu
sind, mu nooremteadur.
Seda kuulajagi teadku -
akadeemilise aasta
möödumisel alles naasta
lubasid. Ma tegin juttu -
küsisin, et kuivõrd ruttu
tööga hakkad jälle pihta,
kas ju kirjutada ihkad
teaduslikku käsikirja?
Raske töö - see kannab vilja!
Või on siiski kõhklus meelel,
hävituslik sõna keelel -
et su reis siinkohal lõpeb,
pooleli jääb kraadiõpe?
Vastus oli üpris põiklev,
sa ei rääkinud vist kõike.
Peagi kadusidki massi.
Siis sain aru, et ma sassi
ajand olin sind ja poja
lasteaia õpetaja.
ANDRUSELE SÜNNIPÄEVAKS
Andrus! Andrus, kas sa kuuled?
Tahan sulle värsket luulet
esitella, mis ma kirja
panin, ehk jääb mõnel silma.
Tervitan sind, hällilaps,
et õnne jätkuks nädalaks,
kuid nüüd ma siiski soovin muuta
teemat, sest ma tahaks suuta
välja murda teadusrüpest,
päästa valemite kütkest
hing, mis ihkab miskit uut,
et vallanduda kui saluut.
Tunnista - riim pole laita!
Lihtne küll, kuid kõrva paitab
diletandil nagu mina,
igas loos on väike iva.
Teadustööga lood on tuksis,
konkurent mind välja puksis,
vaiba ETAG tõmbas alt
ja loobus viimne doktorant...
Sestap teadusega kööga -
lõbustan end uue tööga
sinu tähtsal sünnipäeval.
Küllap teisedki siis näevad -
täna saab kultuuri soodsalt:
luuletan kui ehtne Mozart!
ÖÖ TOOMEMÄEL
Õhtu mähkub uneuttu,
päevast öö saab õige ruttu.
Kõik on vaikne, kõik on vaga,
terve linn nüüd õndsalt magab.
Siiski hilis-rändur näeb -
üks aken kumab Toomemäel.
Seal istub teadlane, ei suiku,
otsib asjal õiget käiku.
Paberid ta ees on reas
ja laused ringi käivad peas,
kuid mõttelõng ei veer'da tüki -
nimelt selle kirjatüki
täiendatud käsikirja
oodatakse ammuilma…
Kommentaarid pole laitvad,
kuid see siiski vähe aitab,
kui on kiitvas toonis üks,
ent urgitseb reviewer kaks.
Teadlane ei aja villast,
sestap pole kergest killast
leida õiget sõna, tooni
näitamata frustratsiooni.
Kulub tund ja teine veel
ning kuigi kannatlik on meel,
siis ikka puudub õige vorm
ja teadlasel on tuju morn.
Ta tunneb väga üksi end
ning on nüüd üsna tüdinen'd.
Ta mõtleb, et ta loobub vist
ja koju läheb laborist.
Kuid kui ta ukse juurde läeb
ja välja vaatab - mis ta näeb -
seal siiski karges õhtuilmas
uni pole kõigil silmas -
tähetornist kerkib kiiker,
teadlane on sealgi liikvel!
Pakub see tal kosutust,
ja anatoomikumi ust
ei sule veel sel öisel tunnil.
Hingeliigutuse sunnil
peale keeratud saab vint
ja enne veel kui kuivab tint
tal maandub potis kirjasulg
ning üle voogab tundetulv.
Sai paika viimne tekstilõik
ja esitatud ongi kõik!
Loe kõiki luuletusi luulekonkursi erilehelt.
Toimetaja: Andres Reimann