Reet Hiiemäe luule
Novaatori luulekonkursile saatis kolm kaastööd Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Reet Hiiemäe. Luuletusi saab lugeda täismahus siitsamast.
Hiiemäe uurimistöö keskmes on rahvausundi ja -juttude psühholoogiline aspekt, näiteks hirmude, vägivalla ja epideemiatega kaasnevad stereotüüpsed käitumismudelid, nende kajastumine pärimuses ning pärimuslikud kaitsemehhanismid.
LÄBIPÕLEMINE
Suitseb naerev rohi sala
ning ei aima seda keegi.
Keegi talle vett ei vala,
tugev rohi varjab leegi,
kuni varrelt maha murdub.
Senikaua kestab põud
kuni elu maskiks tardub
või surma võidab elujõud.
HUMANITAARI MÕTTERÄND LUGEDES UURIMUST JUPITERI KUUST
Tunnel lõputu, tume, kume,
käänul tilgub vaid vesi,
õrn tuul puhul küngastelt lume,
seintelt liiv kukub tasakesi.
Io, sinakaskollane suitsune paik,
sinna ei minda,
seal pole maad -
vaid värvideküllane sätendav laik.
Seal tekivad teemantid
värvitust meest
sulanud klaasi
tardunud faasis
helkivas kees.
ASSOTSIEERUNUD PARTNERITE KAASAMINE PROJEKTI KUNA PROJEKTI MÕJUDE HINDAMISEL HINNATAKSE ASJAKOHASEID MÕJUSID KOGU ASJAKOHASE MÕJU MÕJUALAS
(kirjutatud koostöös doktorant Andrus Tinsiga)
Küpsetuspulbri käbikeha
tahab laenata mu reha
kaametel hanedel kadunud stringid
kuid keegi ei vingu
sest ootel on rasvased singid
veenuskingud
katavad pingi
kõik on nii kallis
kuid keegi ei tingi
tibusid loetakse sügisel
- ja vahel ka hingi.
Loe kõiki luuletusi luulekonkursi erilehelt.
Toimetaja: Andres Reimann