Selgus täpne koht, kust mõru maitse algab
Mõnikord jääb mõnest asjast mõru maitse suhu. Nüüd on teadlased paremini aru saanud sest molekulaarsest mehhanismist, mis võimaldab meil mõru maitset tunda.
Inimesed tunnevad peale mõru veel nelja maitset: haput, magusat, soolast ja räägitakse, et isegi umamit; ja kõigi nende jaoks on meil keele peal molekulaarsed andurid, mida nimetatakse retseptoriteks või ka retseptorvalkudeks.
Just tänu retseptoritele võimegi me tunda toidu head ja halba maitset ja selle kaudu laias laastus kohe vahet teha, kas toidupoolis sünnib süüa või mitte. Retseptorvalkude päris täpne struktuur on tänapäeval aga veel suhteliselt tundmata.
Bryan Roth Ameerika Ühendriikidest Põhja-Carolina Ülikoolist ja ta kolleegid ongi nüüd üksikasjalikult välja selgitanud ühe maitseretseptori ehituse, kasutades selleks krüoelektronmikroskoopi ning biokeemilisi ja arvutuslikke meetodeid.
Retseptor nimega TAS2R14 on üks paljudest mõru maitse andureist me keelel. Ta paistab teiste seast välja sellega, et suudab tuvastada enam kui sadat mõru maitsega ainet.
Tuvastamine algab sellest, et mõru aine molekul jääb retseptori külge kinni ehk seondub sellega. Roth ja ta kaaslased avastasid retseptorvalgus selle täpse koha, kuhu molekulid kinnituvad.
Kui retseptor on molekuli kinni püüdnud, muudab ta oma kuju ja aktiveerib sellega niinimetatud g-valgu, mille küljes ta ise on.
Seepeale vallandub rakus, mille membraani küljes g-valk, retseptorvalk ja mõru aine molekul kõik on, terve biokeemiliste reaktsioonide kaskaad, mille tulemusel saavad signaali keeles paiknevad närvilõpmed, mis juhivad saadud teabe juba ajju. Ja inimene tunnebki: toit on mõru.
Lisaks kõigele selgus uuringus ka, et retseptori töös on abiks tuntud aine nimega kolesterool, mis seondub samuti retseptori külge ühes teises kindlas kohas.
Roth ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature veel sedagi, et sedasama retseptorvalku kodeerivad geenid on aktiivsed ka mõnel pool mujal kui keelel, näiteks väikeajus, kilpnäärmes ja kõhunäärmes. Mida see retseptor seal teeb, on järgmine mõistatus, mida lahendada.
Aga miks läheb mõnel mõnikord meel mõruks? See on juba küsimuste küsimus.