Tibu aju ühendab meelteandmeid sünnipäraselt
Aju suudab eri meelekanalitest saabuvat informatsiooni omavahel õigesti seostada ka ilma seda üldse õppimata ja harjutamata, vaid lihtsalt juba sünnipäraselt. Vähemalt suudab seda värske teadusuuringu järgi kanaaju, aga küllap siis ikka inimaju ka.
Briti teadlased hoidsid munast koorunud kanatibusid esimesel 24 elutunnil täiesti pimedas ruumis, kus nad midagi ei näinud.
Ses pimedas ruumis said tibud aga muu hulgas tutvuda toreda väikese puust kuubikuga, mille teadlased olid sinna pannud. Tutvumiseks kasutasid tibud mõistagi peamiselt puutemeelt.
Kuubikuid oli aga kahesuguseid: mõned tibud said endale siledate külgedega kuubiku, teised aga kuubiku, mille igasse tahku oli kruvitud lõpuni kruvimata kruvi, mille pea oli jäetud umbes sentimeetri jagu kuubist välja. Mõlemat sorti kuubikud olid ise viie sentimeetriste külgedega.
Kui ööpäev sai mööda, panid teadlased tule põlema ja tibud said esimest korda maailma ka näha. Teadlased olid selleks hetkeks katsekambrisse asetanud kaks kuubikut, ühe sileseinse, teise kruvilise, aga võre taha, nii et tibud said neid näha, aga mitte enam puudutada.
Tibud uudistasid enda ümber avanenud visuaalset maailma ja enamasti muu hulgas ka võretaguseid kuubikuid. Enamasti piidlesid tibud kauem ja tundub et ka suurema huviga just sedasorti kuubikut, millega nad pimeduses olid tuttavaks saanud.
Siit teevadki Londonis asuva Queen Mary Ülikooli teadlased eesotsas Elisabetta Versacega järelduse, et tibud oskavad puutemeele ja nägemismeele kaudu kogetut omavahel seostada juba täiesti sünnipäraselt, õppimata ja harjutamata.
Seni on enamasti eeldatud, et eri meelemodaalsuste seostamine ja koordineerimine nõuab ajult algul siiski suuremat pingutust.
Teadustöö on õpetlik sellegi poolest, et näitab, kuidas lihtsagi katsega saab veel tänapäevalgi aju kohta põhjapanevaid tõsiasju teada.
Versace ja kolleegid kirjutavad uuringust ajakirjas Biology Letters.
