Kuid Norra teadlaste äsja avaldatud uuringust selgub, et eelmainitud tüüpi moodsa kõrgtehnika saavutused ei olegi tegelikult meelespidamise jaoks ehk nii soodsad kui mõnevõrra vanemad tehnikasaavutused, mida võime üldnimetusena kirjapulkadeks nimetada.

Audrey van der Meer ja ta kolleegid Trondheimis asuvast Norra Teaduse ja Tehnika Ülikoolist kutsusid katseid tegema 36 üliõpilast.

Nad näitasid neile ekraani pealt ühekaupa norrakeelseid sõnu ja palusid need ise ka üles kirjutada. Kirjutada sai kahte moodi: kas ühe sõrmega klaviatuuril toksides või digipliiatsiga puutetundlikul ekraanil käekirjaliselt, joontega ühendatud tähtedega kirjutades.

Samal ajal mõõdeti katseisikute ajutegevust täppiskuvava elektroentsefalograafi abil, mille 256 andurit asetati katseisiku pähe nagu ujumismüts.

Selgus, et kui katseisik kirjutas etteantud sõna pliiatsiga, olgugi seejuures ekraanile, tugevnes infovahetus eri ajupiirkondade vahel märgatavalt rohkem kui siis, kui ta toksis sõna klaviatuuril sisse.

Teadlased söandavad järeldada, et pliiatsit hoidva käe liigutamisega kaasnevad visuaalsed ja taktiilsed impulsid soodustavad ajuosade ühistööd ja edendavad sedakaudu meelespidamist.

Ajuosade tihedat infovahetust lubavad mälu tugevdajaks ja õppe hõlbustajaks pidada juba varasemate teadustööde põhjal kujunenud arusaamad.

Teadlased väidavad ka, et kuigi katses kirjutati pliiatsiga ekraanile, võib üsna kindel olla, et samasuguse tulemuse annab ka paberile kirjutamine.

Samuti võib nende sõnul oletada, et isegi kirjatähti omavahel joontega ühendamata kujul üles tähendades on pliiatsi kasutamisel nuputoksimise ees eeliseid, sest keerukad sõrmeliigutused ajendavad ajuosi ikkagi omavahel rohkem suhtlema. Ühe ja sama sõrmega korduvalt klahve vajutades annab kirjutaja ajule palju lihtsakoelisemat sisendit.

Võib-olla just sel põhjusel kipuvad lapsed tänapäeval mõnikord segi ajama väiketähti b ja d, mis on teineteise peegelpildid. Nutiseadmete meelevalda jäänud lastel ei seondu kirjatähtedega tugevat, lihaseid ja aju haaravat kehalist kogemust.

Van der Meer ja ta kaasautor kirjutavad oma tööst ajakirjas Frontiers in Psychology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.