Operatsioon kujutas endast neli aastat kestnud teadus- ja arendustöö kulminatsiooni. Selle vältel kogutud teadmiste ja ideede proovile panemiseks lootsid Torinos asuva CTO haigla mikrokirurgid Bruno Battiston ja Paolo Titolo jalast võetud närvidega panna uuesti liikuma patsiendi vasaku käe. Tervishoiutöötajast 55-aastane mees sattus ligi viis kuus varem tõsisesse autoõnnetusse, mis päädis vasaku jala osalise amputeerimise ja õlanärvide raske vigastusega.

Brachial plexus'e ülesanne on kanda närvisignaale seljaajust käsivarde ja kätesse. Närvide katkemise korral jääb seeläbi halvatuks terve käsi. Umbes pool päeva kestnud operatsiooni vältel siirdasid Battison ja Titolo kolleegidega patsiendi osa amputeeritud jala pindluunärvidest õlapiirkonda ja ühendasid need terveks jäänud närvikiududega. Ajakirjas Injury kirjeldatud tulemuste kohaselt oli operatsioon edukas ja lõppes tüsistusteta.

Titolo märkis, et närvisiirdamises kui sellises pole kuigi palju uut. Küll aga kasutatavad kirurgid õlanärvivigastuste parandamiseks reeglina teisi sealsamas läheduses paiknevaid ülakeha närve. Töörühma sõnul võiks nende meetod pakkuda seeläbi arstidele alternatiivi puhkudeks, kui see võimalik pole või eetilistel kaalutlustel oleks mõistlikum siirdada närve jäsemetest, mida patsiendid nagunii enam kunagi kasutada ei saa.

Ehkki kirurgilises mõttes oli operatsioon edukas, pole patsiendi jaoks veel katsumused lõppenud. Kuigi närvisignaalid saavad põhimõtteliselt seljaajust vasakusse kätte levida, peab õppima patsiendi aju pärast pikka pausi taas oma kätt kasutama. Ühtlasi võtab veel aega siirdatud närvikiudude lõimumine ümbritsevate kudedega ja ka närvilõpmete kasv.