Sünoptik rõhutas, et pikemate kui kolme päeva taha ulatuvate prognooside tegemine on olemuslikult raske. Üldisematest suundumustest aitavad ülipikaajalised prognoosid siiski aimu saada. "Kui homne väga soe, vihmane ja tuuline päev mööda saab, siis kolmapäeval hakkame liikuma kukesammul külmenemise poole. Kui kolmapäeval sajab lörtsisegust vihma, neljapäeval vihmasegust lörtsi, siis reedene pööripäev võib tuua murrangu," sõnas Pedassaar saates "Terevisioon".

Valgete jõulude võti peitub ümber Läänemere ja Baltimaade tiirutavates madalrõhkkondades. "Tänaöiste arvutuste järgi on juba lootus, et reedel areneb Läänemerel üks pööris, mis võtab suuna üle Soome Karjala suunas. Kui see juhtub, hakatakse meile tooma idast ja põhjast kaarega külma. Kui siis edasi sajab, tuleb lund," selgitas sünoptik. Nii võib kõige värskemate ennustuste kohaselt Mandri-Eestis maapind värske lumega kattuda juba laupäeval. Saartel tuleb kannatada tema sõnul sel ajal veel lörtsisadu.

Madalrõhkkondadele iseloomulik heitlikkus tähendab samas, et lumi võib tulla tormilisemalt, kui inimesed seda sooviksid. "Siin on oht, et peame andma tuisuhoiatuse, aga ma loodan, et mitte ja tuul natukene nõrgeneb. Seda, et akna taga sajab ilusat rahulikku laia lund, seda lootust ma pigem jõuludeks ei annaks," nentis Pedassaar. Küll viitavad pikemad ilmaprognoosid, et koolivaheaja teisel poolel saavad nautida lapsed mõnusat talveilma.

Viimasest viiest aastast on olnud Tallinnas ja Tartus lumi maas kolmel. Pedassaare sõnul pole ilma poolest heitlikus detsembri keskpaigas midagi erilist. Sama kehtib käesoleva aasta kohta. "Õhuvool on üle Eesti hästi soodsalt väga reeglipäraselt Atlandi ookeanilt täpselt Põhja-Euroopa suunas, nagu see kogu aeg peakski olema. Õnneks on alati ka erandeid. Läänevool toob sooja niisket õhku – see on täiesti tavaline, nii ei jää," sõnas sünoptik.