Üksiolek võib toetada vaimset heaolu
Eesti keel teeb vahet üksindusel ja üksildusel. Rahvusvaheline teadus sedastab nüüd, et üksiolemisel ei tarvitse olla inimesele ainult ebameeldiv ja kahjulik toime, vaid mõnikord ka täiesti meeldiv ja kasulik.
Briti ja Hollandi teadlased eesotsas Netta Weinsteiniga Readingi Ülikoolist uurisid lähemalt seoseid inimeste üksi veedetud aja ja vaimse tervise vahel.
Nad jälgisid kuni kolme nädala jooksul peaaegu kahesaja britist ja ameeriklasest täiskasvanud inimese tegevusi.
Osalised andsid iga päev teada, kui kõrgeks hindasid nad oma stressitaset, eluga rahulolu, iseseisvustunnet ja üksildust.
Analüüs näitas, et mingit selget õiget tasakaalu teiste inimestega suhtlemisele ja üksi olemisele kulutatud aja vahel ei olegi. Ent täiesti olemas oli muu hulgas seos, et rohkema aja üksi veetmine võis stressi vähendada. Niisiis võib üksiolekul olla rahustav toime.
Neil päevil, mille osalised veetsid üle keskmise aega üksinda, teatasid nad rohkem kui teistel päevadel, et tunnevad valikuvabadust ja võimalust olla nad ise.
Kuid üksiolekul on siiski ka teine külg: rohkem üksiolekut sisaldanud päevadel andsid osalised rohkem teada ka üksildustunduest ja rahulolematusest.
Tähtis oli aga see, nagu Weinstein ja kaasautorid ajakirjas Scientific Reports kirjutavad, et üksioleku negatiivsed mõjud kahanesid või lausa kadusid sel juhul, kui inimene eraldus teistest pigem omal soovil, mitte välistel põhjustel.
Pandeemiapiirangute puhul on palju räägitud sotsiaalse isolatsiooni negatiivsest mõjust vaimuseisundile. Nüüdne uuring osutab kaudselt, et sel meetmel võis mõnele inimesele olla ehk siiski ka positiivne pool, aga muidugi on selle konkreetse puhu jaoks vaja teha ka eraldi uuringuid.
Omaette olemine võib niisiis olla ka inimese eluterve valik, kui ta nii tunneb. Autorite sõnul võib üksiolek toetada vaimset tervist. Teadliku valikuna võib see aidata tänapäeva ühiskonnas toime tulla.
Samas ei maksa unustada, et sunnitud eraldatus pigem siiski kahjustab vaimutervist.
