Lõuna-Ameerikast pärit munkpapagoid pääsesid umbes poole sajandi eest mitmel pool Euroopas vabalt levima, ja nüüd pesitseb neid mõnedes Hispaania, Belgia, Itaalia ja Kreeka linnades suuremal hulgal.

Papagoid on jutukad linnud ja õpivad uusi häälitsusi kogu elu nii inimestelt kui ka üksteiselt. Pole siis ime, et eri papagoikogukondadel kujunevad ka natuke isemoodi häälitsuste süsteemid ehk keeleteadusest laenatud terminiga dialektid või murded.

Stephen Tyndel Saksamaal Konstanzis asuvast Max Plancki Võrdleva Psühholoogia Instituudist ja ta kolleegid on nüüd uudsel moel analüüsinud Euroopa linnaparkide munkpapagoide häälitsusi.

Nad tõdevad ajakirjas Behavioral Ecology, et kaheksas uuritud linnas on munkpapagoidel igaühes äratuntavalt isemoodi häälitsused.

Suurem osa erinevusi ei ole inimkõrva jaoks siiski kohe väga selged, nende märkamiseks tuli salvestatud heli päris tähelepanelikult üle kuulata.

Kuid huvitav oli, et hoolimata olulistest linnadevahelistest erinevustest ei olnud linnasiseseid erinevusi üldse märgata. Ühe ja sama linna kõigis parkides elutsevad munkpapagoid säutsuvad ühte ja sama dialekti. See tuli teadlastele üllatuseks.

Tyndel ja kolleegid järeldavad, et linnadele iseloomulikud dialektid on tekkinud arvatavasti üsna lindude linnastumise alguses, kuid arenenud siis linnade sees ühtselt.

Teadlased ei ole kaotanud lootust, et edaspidi õnnestub neil ikkagi ka väiksematel linnurühmadel midagi oma slängi taolist avastada. Samuti loodavad nad edasistes uuringutes aru saada, kuidas linnud uusi häälitsusvariatsioone üksteiselt üle võtavad.

See oleks tore, sest võimaldaks paremini mõista, kuidas on papagoide keerukas kommunikatsioon täpsemalt seotud nende keeruka ühiseluga. Kui hästi läheb, siis saab ehk tõmmata läbinägelikke rööbitusi ka muude loomade ja miks mitte ka inimeste vahelise suhtluse maailmaga.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.