Ashleigh Hawke ja ta kolleegid Dunedinis asuvast Otego Ülikoolist kõrvutasid oma uuringus naftapõhise plasti ja biolaguneva plasti toimet kaladele.

Nad kirjutavad ajakirjas Science of the Total Environment, et kui naftapõhised plastiosakesed mõjustasid kaladel põgenemiskäitumist, tavapärast ringiujumist ja hapnikuainevahetust, siis biolaguneva plasti osakestel oli toimeid küll vähem, kuid kalade maksimaalne põgenemiskiirus ohuolukorra simuleerimise puhul oli ikkagi väiksem kui puhtas keskkonnas elavatel kaladel.

Nii tõdevadki teadlased, et biolagunev plast ei ole sugugi nii ohutu lahendus plastsaastemurele, kui seni on võinud tunduda. Biolagunev plast on küll vähem kahjulik kui tavaline plast, aga tal on kaladele ja küllap muilegi olendeile ikkagi negatiivset mõju. Kui kalade maksimaalne põgenemiskiirus väheneb, nagu praegune uuring näitas, siis saavad röövloomad neid kergemini kätte ja nende arvukus võib alla käia.

Seetõttu, leiavad autorid, peaks merekeskkonna kaitsemeetmeid ka poliitikakujunduse tasemel edasiselt tõhustama.

Kriitilise pilguga tuleks üle vaadata ka biolaguneva plasti tootmismeetodid. Erinevalt tavaplastist, mille tootmisvõtted on aastakümnete vältel saadud kogemuste põhjal kindlalt juurdunud ja ühtlustunud, on biolaguneva plasti tootmisel kasutusel väga mitmesuguseid lähenemisi, alates juba lähteainete valikust. Tooraine aga määrab kindlasti ka toote omadusi, mistõttu seski vallas tuleks autorite arvates juhtnööre pinguldada.

Oma uuringus kasutasid Otego teadlased omaenda välja töötatud biolaguneva plasti sorti. Kalad, kellega nad katseid tegid, kuulusid ühte ainult Uus-Meremaa vetes elutsevasse liiki, ladinakeelse nimega Forsterygion capito.

Küllap tasuks samasuunalisi katseid teha edaspidi ka mõne muud tüüpi biolaguneva plastiga ja mõnda muud liiki kaladegagi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.