Maavärin leidis aset Atlase mägede edelapoolsemas harus, Maroko edelaosas. "Maavärina magnituud oli 6,8. Kui mõelda terve maailma mõõtkavas, on see keskmine maavärin," sõnas Soosalu saates "Terevisioon". Samas näitavad pildidki tema sõnul, kuidas kohalikus vaates oli värina mõju väga laastav.

"Miks need kahjud nii suured on? Üks asi on ajalooline ehitusstiil ja teine võib-olla see, kui jõukas üks riik on. Kui palju riik jõuab panustada?" arutles Soosalu. Marokos küll leidub tugevdatud elementidega tsementhooneid, kuid traditsiooniliselt on seal maju ehitatud pigem savitellistest.

"See on seismoloogide tihti tõdetud olukord, et paraku maavärinad ei tapa inimesi, pigem majad tapavad inimesi," märkis Soosalu. See tähendab, et isegi väiksemat sorti maavärin võib tugevduselemendita tellishoone tolmuks muuta. "Kahjuks, inimestel, kes seal majas olid, on nullilähedane võimalus tervelt ja eluga pääseda," osutas seismoloog.

Maakoor on jaotunud laamadeks. Kui Eesti paikneb Euraasia laama peal, siis Vahemeri asetseb Euraasia ja Aafrika laama vahel. "Selles piirkonnas tungib Aafrika laam Euraasia laama vastu mõned millimeetrid aastas," kirjedas Soosalu. Nii jääb ka praeguse maavärina asukoht kahe laama piiri suhtelisse lähedusse ehk 200 km piiresse. Atlase mäestikus ei pea maakoor kahe laama liikumisele vastu ja hakkab maavärina kujul praksatama.

Soosalu sõnul toimub Marokos maavärinaid aeg-ajalt, mitte pidevalt. "Eelmine väga traagiline maavärin oli Agadiri juures aastal 1960. See oli [magnituudiga] 5,8, mis on energia mõttes 30 korda väiksem, aga sealgi variseid hooned kokku," tõi ta välja. Kuna eelmine maavärin jäi põlvkond varasemasse aega, ei puukinud kohalikud uueks värinaks hästi valmis olla.

Mõnikord saab maavärina saabumist oodata eeltõugete põhjal. "Kahjuks [see maavärin] tuli täiesti ootamatult ja hilja õhtul, kui inimesed olid kodudes," märkis seismoloog. Küll aga järgnesid värinale järeltõuked, mis varistas juba kahjustatud hooned lõplikult kokku.

Järeltõuked vältavad Soosalu sõnul mitu nädalat või kuud. "Kui nüüd on uudistes olnud, et inimesed ööbivad telkides või parkides, siis ma arvan, et see on väga tark mõte: sa veel ei tea, kui kaua [neid tuleb]," osutas ta. Viimase paari päeva jooksul on olnud kuni 30 järeltõuget ja Soosalu sõnul jäävad neid aja möödudes üha väiksemaks.

Maavärin toimus seekord 70 kilomeetri kaugusel Marrakechist. Seismoloogi sõnul mõjutabki maavärin tugevalt just ala 100 kilomeetri raadiuses epitsentrist. "Muidugi kohe kolde lähedal on kõige hullem. Samas lisaksin, et antud maavärin oli maapinnale väga lähedal: ainult paarkümmend kilomeetrit," ütles Soosalu.

Mida sügavamal toimub maavärin, seda vähem on seda maapinnal tunda. "Kui mõtleme, et maavärin on 200 kilomeetri sügavusel, siis on otse maapinnani juba vahet 200 kilomeetrit. Samas kui ta on 20 kilomeetri sügavusel, siis maapind on vahetus läheduses," võrdles ta.

Türgit räsinud 7,8 magnituudise maavärinaga võrreldes oli Maroko maavärin ühe magnituudi võrra väiksem. "Kuna nende skaala on logaritmiline, siis see tähendab, et energiahulga puhul oli [uus värin] umbes 30 korda väiksem," võrdles ta.