Müüt number 1 – kaasavas klassiruumis ei aita õpetaja piisavalt

Levinud on müüt, et kaasavas klassiruumis õppimine ei toeta haridusliku erivajadustega (HEV) laste akadeemilist ja sotsiaal-emotsionaalset arengut ega heaolu, sest nad ei saa õpetajalt vajalikku tuge.

Kui varasemad uuringud on näidanud, et kaasaval klassiruumil on HEV õpilastele pigem positiivne mõju, siis viimatine metaanalüüs näitab, et pilt on oluliselt kirjum. Kui osad erivajadusega õpilased võidavad õppimisest koos tavavajadustega õpilastega, siis teisele osale sobib paremini eriklass. Missuguse erivajadusega õpilastele missugune õppekeskkond sobib ja mis mitte, ei ole aga siiani täpselt teada.

Müüt number 2 – erivajadustega laps võtab õpetaja tähelepanu endale

Selle müüdi kohaselt kahjustab erineva võimekusega laste õpetamine ühes klassis n-ö tavavajadustega õpilaste akadeemilist arengut, kuna õpetajal tuleb tunnis tegeleda rohkem HEV õpilastega. Poola teadlased analüüsisid eri riikides läbi viidud uurimuste tulemusi ning said hoopis vastupidise tulemuse. Klassides, kus lisaks tavavajadustega õpilastele õppis ka hariduslike erivajadustega õpilasi, olid tavaõpilaste akadeemilised oskused keskmiselt veidi kõrgemal tasemel kui klassides, kus HEV õpilasi ei õppinud.

Seega, mitmekesine õpilaskond ei avalda tavaõppurile halba mõju. Uurijad tõid küll välja, et kaasamise efekt oli riigiti erinev. Tulemus viitab sellele, et kaasamist viiakse eri maades läbi erineval moel. Nõnda on väga oluline õppida efektiivseid kaasavaid praktikaid nendelt riikidelt, kus see toimib.

Müüt number 3 – eripedagooge pole vaja

Kolmanda müüdi kohaselt tähendab kaasava hariduse rakendamine, et lasteaedades ja koolides ei ole enam vaja eripedagooge. Tegelikult toob kaasav hariduskorraldus kaasa hoopis nõudluse nende järele. Nõudmised eripedagoogide tööle on suuremad.

Kuna kaasavas lasteaias ja koolis on erivajadustega laste arv suurem kui homogeenses rühmas, siis lisaks HEV laste otsesele õpetamisele on eripedagoogidel ja teistel tugispetsialistidel senisest olulisem roll probleemide varasel märkamisel, et ennetada ja leevendada hilisemaid suuremaid raskusi õppimisel. Lisaks tuleb nõustada õpetajaid ja lapsevanemaid.

Kaasav haridus on tulnud selleks, et jääda. Kuidas seda aga ellu viia nii, et iga poiss ja tüdruk saaks tema jaoks parima kvaliteediga hariduse ning et temast kasvaks seejuures õnnelik ja vaimselt terve inimene? Vastuse leidmiseks vajame tõenduspõhiseid haridusuuringuid Eestis ja mitte müüte.