Kuu ja Päikese vägikaikavedu hoidis ära 60-tunnise ööpäeva
Kuu aeglustava mõju tõttu muutub ööpäev Maal üha pikemaks. Kanada teadlased osutavad äsjases uuringus Päikese vastutegevusele, milleta kestaks ööpäev Maal praeguseks 60 tundi.
Kuu nihkub planeet Maast tasahilju eemale. Seetõttu muutuvad päevad Maal üha pikemaks. Praegu lisandub ööpäevale igal aastal vaevumärgatav tilluke murdsekund. Maa ajaloost on aga teada aeg, mil päeva pikkus Maal püsis paigal. Umbes kahe miljardi kuni 600 miljoni aasta eest kestis ööpäev maamunal püsivalt 19,5 tundi.
Nüüd annab Toronto Ülikooli astrofüüsik Hanbo Wu koos kolleegidega ajakirjas Science Advances teada, et leidis ammuse seisaku põhjuse. Asi on Kuu ja Päikese vägikaikaveos. Kuu mõjul vahelduvad Maal tõus ja mõõn. Ilmnes aga, et vastukaaluks Kuu mõjule mõjutab Päike omakorda maamuna atmosfääri. Ilma Päikese vastumõjuta kestakski ööpäev Maal üle 60 tunni.
Kuu tekkis umbes 4,5 miljardi aasta eest. Toona võis ööpäev Maal kesta vaid mõne tunni. Geoloogilised leiud osutavad, et mida aeg edasi, seda pikemaks päev venis. Kuu mõjutab järjepidevalt maakera veevarude paiknemist. Suurte veemasside liikumine ühelt planeedi küljelt teisele mõjub pöörlevale Maale nagu pidur. Sestap kulub maamunal iga sajandiga oma pöörde tegemiseks 1,7 millisekundit rohkem.
Lisaks mereveele mõjutavad taevakehad ka Maad ümbritseva õhukihi liikumist. Nõnda tekitab Päike atmosfääris tõusude ja mõõnadega sarnanevaid õhumasside liikumisi. Erinevalt Kuu omadest annavad Päikese õhukõikumised planeedile hoopis hoogu juurde.
Läbi ajaloo on Kuu mõju olnud päikese omast palju tugevam: sellest ka pidev aeglustumine. Aastamiljoneid kestnud seisaku ajal oli atmosfäär aga soojem ja seeläbi ka paksem – Päikese mõjugi sai siis suurem olla.
Suurusest olulisemgi oli resonants. Nähtust võib võrrelda last kiigutava vanemaga. Kui vanem annab kiigele hoogu kiige trajektoori haripunktis, liigub kiik edaspidi kaugemale. Valel hetkel antud tõuge aga hoopis aeglustab kiike. Sama juhtus miljonite aastate eest ka Päikese mõjuga.
Uuritud perioodil tekkisid atmosfääris temperatuuri mõjul õhulained, mis liikusid päeva pikkusega ühes rütmis. Päev kestis toona umbes 20 tundi. Suurel õhulainel kulus Maale tiiru peale tegemiseks aga umbes kümme tundi. Nii juhtuski, et Päikese sahkermahker Maa atmosfääriga andis planeedile nii võimsa tõuke, et eemalduva Kuu mõju sai korvatud.
