Rahvusvaheline teadlasrühm on välja käinud idee, et sama pikk, umbes 36 miljoni aastane tsükkel, mis on täheldatav suurte maakooretükkide ehk laamade liikumises, turgutab perioodiliselt ka liigiteket.

Laamade liikumise toimel tõuseb ja alaneb merepind, see aga omakorda mõjutab mereelukate liigirikkust: sedamööda, kuidas meri rannikulähedasi mandrilavasid kord rohkem, kord vähem üle ujutab, muutuvad madala mere ökosüsteemid ja pakuvad olenditele kord mitmekesisemaid, kord üheülbalisemaid olusid.

Ajal, mil madala mere vööndid mandrite ümber on laiemad, rikastub elugi sealkandis märgatavalt.

Slah Boulila Prantsusmaalt Pariisist Sorbonne'i Ülikoolist ja ta kolleegid mudeldasid laamade liikumisi arvuti peal ja panid tähele, et üsna ühesugune tsüklilisus on maakera ajaloos iseloomustanud nii meretaseme muutusi, aine liikumisi planeedi sisemuses kui ka merefossiilide mitmekesisust.

Nad täheldasid ka, et elurikkust iseloomustab veel teinegi, 62 miljoni aastane tsükkel, kuid millest see tuleneb, ei ole nii selge. Võimalik, et siin on mängus süsihappegaasi taseme muutused.

Boulila ja ta kaaslaste avastus toob toekat täiendust teadlaste keskis varemgi kuulda olnud nendingutele, et maakera sisedünaamikast tulenenud laamaline aineringlus ja mereveetaseme kõikumine on miljonite aastate jooksul ka merelist elurikkust kujundanud.

Teadlaste arusaamades eluslooduse evolutsioonist ei ole tektoonilised nähtused, nagu laamade liikumist nimetatakse, varem siiski väga kesksel kohal olnud. Liigitekketeoreetikute töölauale toovad sedalaadi tähelepanekud kindlasti uut värskust ja mõtteainet.

Oma tulemustest kirjutavad Boulila ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.