Melissa Johnston Saksamaalt Tübingeni Ülikoolist ja ta kolleegid õpetasid kaks mustvarest välja saama värviliste kujundite pihta nokkimise eest preemiaks toidupalakesi.

Asjad olid säetud nii, et iga kujunditüübi pihta nokkimine päädis toidupalakese saamisega, alates kümne protsendisest kuni saja protsendise tõenäosuseni. Varestele näidati korraga üheksat kujundit.

Kui katsevareseid oli kujundite ja nendega seonduvate toidupala saamise tõenäosustega piisavalt harjutatud, siis proovisid teadlased järele, kas katselinnud olid tõenäosused tõepoolest nii selgeks saanud, et oskaksid neid kasutada ka uudses olukorras.

Selleks selgitasid nad välja, milliste kujundite nokkimist varesed eelistasid, kui neile näidati korraga vaid kahte kujundit, millel olid toidupala saamisega erisugune tõenäosuslik seos.

Selgus, et seitsmekümnel protsendil juhtudest eelistasid varesed kahest kujundist nokkida just seda, millel oli eelnevas, väljaõppeetapis olnud suurem tõenäosus toidupala saamisest kaasa tuua.

Kui teadlased sama katset veel ka kuu aega hiljem kordasid, siis selgus, et varesed mäletasid ikkagi veel vägagi hästi, milliseid kujundeid eelistatavalt nokkida tasus.

Johnston ja kaasautorid järeldavad ajakirjas Current Biology, et mustvaresed taipavad tõenäosuslikke seoseid käitumisvalikute ja nendega kaasnevate tulemuste vahel hästi ning peavad neid seoseid ka meeles.

Seesugust tõenäosuslikku kaalutlemist on varem kogu loomariigis täheldatud ainult inimestel ja teistel primaatidel. Nii et ei ole see linnukese väikene ajukene sugugi nii rumaluke midagi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.