Ahli kivikalme uurimine on jätkuks 1986. aasta avariikaevamistele, kui arheoloog Mati Mandeli juhatamisel tuli kiiresti uurida tollal buldooseri poolt kahjustatud kalmet.

Toona saadi 500 leidu ja tänavu keskendutakse kaevandite rajamise asemel 37 aastat tagasi kuhjatud pinnasevalli läbisõelumisele, mis on juba andnud üle 200 uue leiu. Nende seas on näiteks hõbeesemete katkendeid, mis ei ole kalmete puhul väga tavalised leiud.

"Ta on niivõrd ranniku lähedal, mööda rannikut veeteede peal kulgesid ka tähtsad kaubateed ja selle kalme materjalis ongi palju selliseid rikkaid leide, See näitab, et siin olid ilmselt päris jõukad inimesed, kes siia kalmesse maeti," rääkis arheoloog Heikki Pauts.

Kalmet kasutati seitsmendast sajandist muinasaja lõpuni ehk 13. sajandi alguseni. Tänavustel töödel selgus metallidetektori abil, et Ahli kivikalme ala on seni arvatust suurem.

"Alguses oli teada, et umbes paartuhat ruutmeetrit, aga nüüd see ala on ilmselt suuremgi. Muidugi seda ala on siin ka lõhutud, aga see läheb ikkagi veel mitu korda suuremaks see kalme territoorium siin selle paekünka peal," ütles Pauts.

Välitöödel osalevad vabatahtlikud abilised. Uurimine sai teoks tänu Haapsalu ja Läänemaa muuseumide sihtasutuse, Keskvere kultuurikoja ja Ajaloolise Läänemaa arheoloogia fondi toele. Kõik leiud lähevad Läänemaa muuseumi kogusse. Heikki Pautsi sõnul on oma tehnikaga appi tulnud ka maaomanik, kelle territooriumil kalme asub. Pinnasevall läheb peale läbiuurimist maaomaniku talus taaskasutusse.

"Mahetalusse läheb tegelikult kõik, mis me läbi sõelume. See muld läheb uuesti kasutusse, sorteeritud kivid ja kõik. Ilma tema abita ei oleks me sugugi nii kaugel kui me siiamaani oleme jõudnud," sõnas arheoloog.

Pauts lootis, et kui õnnestub leida toetajaid ka tulevikus, siis võiks järgmisel aastal jõuda Ahli kalme säilinud kivistiku uurimiseni.