Vikipeediaga seotud tegevuste alusel on võimalik eristada kaht liiki kasutajaid. Tarbijad kasutavad Vikipeedias sisalduvat infot. Tootjad seevastu kirjutavad või tõlgivad uusi artikleid või täiendavad-parandavad olemasolevaid, kirjutab Tartu Ülikooli eesti keele tekstiõpetuse lektor Riina Reinsalu.

Minu ja mu kolleegide hiljutisest uuringust ilmnes, et enamik õpetajatest on kriitilise tarbija rollis. Peamiselt kasutavad nad Vikipeediat isiklikuks tarbeks, et hankida uut infot ja kontrollida fakte. Tööalaselt, näiteks tundide ettevalmistamiseks või tunni ajal info otsimiseks, leiab see aga harvemat rakendust.

Õpetajate hinnangul on Vikipeedia muutunud aastate jooksul kvaliteetsemaks ja sellega käsikäes on kasvanud nende usaldus Vikipeedia kui allika vastu. Faktitäpsust nõudvate tegevuste jaoks otsivad nad aga endiselt infot sageli mujalt. "Vikipeedia tundubki mulle selline kerge eine," kirjeldas üks uuringus osalenud õpetajatest oma kogemusi. Seega saab Vikipeediast põhiinfo küll kiiresti ja mugavalt kätte, kuid sellest ei pruugi piisata.

Nii nagu õpetajad, on tarbija rollis ka õpilased. Selle rolli on nad võtnud endale ise, kasutades Vikipeedias sisalduvat infot koduülesannete tegemiseks. Samas määravad selle rolli neile ka õpetajad, andes neile Vikipeediaga seotud ülesandeid. Üldjuhul peavad õpetajad kõnealust allikat sobivaks faktiteavet nõudvate tunniülesannete tegemisel. Samuti soovivad nad Vikipeedia-põhiste ülesannete kaudu arendada õpilaste oskust hinnata kriiliselt allikaid ja nende sisu.

Õpetajate arvamused lahknevad selgelt küsimuses, kas Vikipeediat tohib kasutada algallikana. Kuigi üldjuhul lubatakse põhikoolides Vikipeedia artikli sisu refereerida ja gümnaasiumides mitte, leidub ka vastupidiseid näiteid. Lisaks puuduvad mõnes koolis kindlad kokkulepped Vikipeedia kohta. Küll aga arvab suurem osa õpetajatest, et keskkond võimaldab saada teemast kiire ülevaate ja pakub lugemiseks lisaallikaid.

Oma roll lahkarvamustes on sellelgi, et vaid vähesed õpetajad on olnud tootja rollis ehk Vikipeedias muudatusi teinud. Seetõttu on ka ootuspärane, et nad ei kipu õpilastele andma tekstiloomeülesandeid. Õpetajad leiavad, et Vikipeedia artikli kirjutamine või tõlkimine pole enamikule õpilastele jõukohane. Samuti kõhklevad nad, kas neil endal jagub artikli kvaliteedi tagamiseks piisavalt sisuteadmisi ja tehnilisi oskusi. Seetõttu jäljendatakse osas koolides küll Vikipeedia artikli kirjutamist, kuid valminud artikleid sinna üles ei panda.

Eeltoodule lisaks tõid õpetajad uuringus esile mitmesuguseid üldise koolikorraldusega seotud takistusi. Näiteks ei jagu õpetajate sõnul neil Vikipeedia-põhiste ülesannete väljatöötamiseks ja läbiviimiseks aega. Tundide väikese mahu tõttu on ka tekstiloomeülesandeid raske õppetöösse lõimida. Veelgi suurema raskusena nähakse ülesannete korraldamist eri ainete õpetajate koostöös.

Ehkki Vikipeedia pakub seega õpilaste kriitikameele ja tekstiloomeoskuste teritamiseks eri võimalusi, ei oska paljud Eesti õpetajad veel seda õppetöösse lõimida. Lisaks puudub nii kooli sees kui ka koolide vahel üksmeel, kas lubada Vikipeediat algallikana kasutada või mitte. Kitsaskohtade ületamiseks vajavad õpetajad mitmekesiseid juhiseid, sealhulgas näidisülesannete kogu.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Educational Sciences.