Kuigi inimesed ja nende sugulased on toiduahelas üsna kõrgel positsioonil, lõpetasid nemadki mõnikord kellegi teise toidulaual. Seejuures polnud alati tegu kiskjatega. Kuna leitud sääreluu peal olid lõiked, siis tegid teadlased üksikasjaliku 3D-analüüsi ja selgus, et lõikejäljed luu peal tehti kivist tööriistade abil. Seega sai järeldada, et liha oli söömiseks ette valmistatud.

Selle põhjal järeldasid teadlased, et hominiidid sõid teisi inimlasi tõenäoliselt juba vähemalt 1,45 miljonit aastat tagasi. Teadlaste sõnul on veel näiteid, kuidas inimesed söövad üksteist selleks, et ellu jääda. Varem aga ei teatud, et seda tehti juba nii ammusel ajal.

Kui võiks arvata, et inimlased lõid lihtsalt hambad liha sisse, siis tegelikult oli Keeniast pärit luul näha sisselõikeid. Sellest üksinda kannibalistlike kalduvuste tõestamiseks ei piisanud. Küllaltki levinud oli vanasti ka see, et teiste luudest tehti dekoratiivesemeid, näiteks kamme, ripatseid ja muid ehteid.

Kuna aga jäljed luul olid kõik kindla nurga all, siis ilmselt oli teine inimlane luud hakkinud. Lõikejäljed olid väga sarnased sellega, mida on nähtud toiduks söödavatel loomafossiilidel.

Teadlased peavad kõige tõenäolisemaks, et jalaliha pigem söödi, kui kasutati rituaalideks. Küll aga ei teata täpselt, milline näljane inimliik luule lõikusjäljed tegi. Kuigi ei saa välistada kannibalismi, ei saa seda ka sajaprotsendilise kindlusega väita.

Teadlased usuvad, et kui minna muuseumikogudesse ja sealseid fossiile uuesti vaadata, võib teha hämmastavaid avastusi.