Lõuna-Aafrika Vabariigi lõunarannikul Knysna linna lähedal päevavalgele tulnud jälg on liivasele maapinnale jäetud umbes 150 000 aastat tagasi. Seega on ta seni teada olnud vanimast inimjäljest umbes 30 000 aastat vanem.

Charles Helm Port Elizabethis ehk nüüdse ametliku nimega Gqeberha linnas asuvast Nelson Mandela Ülikoolist ja ta kolleegid annavad ajakirjas Ichnos teada kokku seitsmest vanade jalajälgede leiukohast Aafrika lõunaranniku piirkonnas.

Noorimail nüüd teada antud jälgedest on vanust umbes 70 000 aastat.

Tänaseks päevaks on jäljed kivistunud, tänu sellele ka säilinud, kuigi on avastamise hetkel olnud enamasti otse maapinnal taas paljandunud.

Jälgede vanuse määramiseks kasutasid teadlased optiliselt stimuleeritud luminestsentsi meetodit. See meetod võimaldab teada saada, millal on jälge sisaldavas materjalis leiduvad kvartsiterad olnud päevavalgusele avatud. Teadlased eeldavad seejuures, et märjale liivale jäetud jälg on üsna peagi lahtise liivaga kattunud.

Koos varem leitud arheoloogilise ainesega, sealhulgas tööriistade, kunistiteoste ja ehetega annavad vanad jalajäljed tunnistust, et tänase Lääne-Kapimaa provintsi rannikualadel käis kümneid tuhandeid aastaid tagasi vilgas inimtegevus.

Helm ja ta kolleegid loodavad, et Lõuna-Aafrika rannikult õnnestub edaspidi avastada veel rohkesti iidseid inimjälgi, mis aitaksid inimkonna kauget minevikku paremini tunda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.