Põhjapõder võib mõista inimese osutusžesti
Juunikuumuse keskel võib olla kummaline mõelda, et kuskil kaugel põhjamaal toimetavad praegugi oma toimetamisi põhjapõdrad, aga seda nad teevad.
Teadlased on nüüd avaldanud uuringu, millest selgub, et need toredate sarvedega loomad oskavad inimestest üllatavalt hästi aru saada.
Océane Liehrmann Soomest Turu Ülikoolist ja ta kolleegid annavad oma katsete põhjal teada, et põhjapõdrad taipavad päris hästi, mida tähendab, kui inimene käega millelegi osutab.
Inimeste jaoks on käega või sõrmega millegi või kellegi suunas osutamine enesestmõistetav žest: osutaja soovib, et suhtluskaaslane osutatud suunas vaataks või läheks.
Loomadel on seda taibata raskem, tihtilugu ületamatult raske, aga mõnede loomade puhul, kes on inimestega suhteliselt palju kokku puutunud, olgu need siis koerad, hobused, ahvid või elevandid, võib varem tehtud katsete järgi taipamise lootust rohkem olla.
Põhjapõder on niiöelda poolkodustatud loom, kes võib suure osa ajast veeta omapäi omasuguste keskis, kuid teab ja tunneb ka inimesi.
Liehrmann ja ta kolleegid tegid katseid kaheksa põhjapõdraga. Katses pandi põhjapõdra ette kaks suletud karpi, mille vahel seisis inimene ja osutas inimliku kehakeelega ühe karbi peale: vaatas seda, sirutas selle suunas käe ja ka astus selle poole; karpide sees oli põhjapõdrale hästi maitsvat samblikku.
Teadlased kirjutavad ajakirjas Journal of Comparative Psychology, et neli nooremat ja inimestega vähem kokku puutunud põhjapõtra ei ilmutanud paraku valmisolekut katses aktiivselt osaleda, olles arvatavasti kergelt stressis ja suutmata ülesandele keskenduda.
Kuid ülejäänud neljast põhjapõdrast said kaks ülesandega väga hästi hakkama: kümnes katsevoorus järgis üks neist inimese osutust kõigil kümnel korral, teine üheksal korral.
Nii järeldavad Liehrmann ja kaasautorid, et ka põhjapõdral on põhimõtteliselt taipu inimosutusi mõista. Varem ei ole mitte ühegi hirvlase puhul sellist taipu täheldatud.
