Linnutee punastel kääbustähtedel on rohkesti elukõlblikke planeete
Kui soe ja hele päike pilve tagant välja tuleb, läheb inimestel meel rõõmsamaks.
Kuid meie Linnutee-galaktikas ei ole kõige levinumad tähed mitte Päikese-sugused suhteliselt suured ja sõbralikud G-tüüpi tähed, vaid neist vähemalt poole kergemassilisemad, jahedamad M-tüüpi punased kääbustähed.
Selleks, et punakääbuse planeedil saaks elu olla, peab planeet tiirutama tähele väga lähedal. Ent sel juhul varitseb planeeti samas ka oht, et tähe külgetõmbejõust põhjustatud loodejõud kütavad ta sedavõrd kuumaks, et vedelat vett ta peal leiduda ei saa, mistõttu ei ole ka elu seal võimalik.
Loodejõud avaldavad punaste kääbuste planeetidele sellist toimet, kui planeet liigub tähele lähedal, kuid seejuures ka väga pikliku kujuga ehk ekstsentrilisel orbiidil. Siis hõõruvad need jõud, mille taolised tekitavad meil Maal meretõuse ja -mõõnu, planeedi kivimeid üksteise vastu nii tugevalt, et planeet kuumeneb.
Sarah Ballard ja Sheila Sagear Florida Ülikoolist on nüüd analüüsinud värskemaid vaatlusandmeid punakääbuste lähiplaneetide kohta ja määranud enam kui 150 planeedi orbiidi ekstsentrilisuse. Selleks jälgisid nad võimalikult täpselt, kui kaua võttis planeetidel aega, et Kepleri või Gaia kosmoseteleskoobi asukohast vaadates oma tähe eest läbi liikuda.
Selgus, et nende suhteliselt väikeses planeedivalimis oli kahel kolmandikul orbiit nii ekstsentriline, et tähe loodejõudude tekitatud kuumus ei lase seal veel leiduda vedeliku, vaid ainult auruna, tehes elu üsna võimatuks.
Teisalt aga tähendab see ju, et kolmandikul neist planeetidest valitsevad ikkagi vedelaks veeks ja võib-olla siis ka rikkalikuks eluks sobilikud tingimused. Kogu Linnutee peale võiks siis M-klassi punakääbuste ümber tiirlema jaguda sadu miljoneid eluks kõlbiku keskkonnaga planeete.
Kui need elukõlblikud olud ka elusolendide tegelikus olemasolus väljenduma juhtuvad, siis on hea mõelda, et küllap rõõmustavad need olendid mõnigi kord selle üle, kui nende pisike punakas päevakera pilve tagant välja ilmub.
Ballardi ja Sageari töötulemused ilmuvad aga peagi Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.