Tuli tuli Euroopasse seni teatust varem
Vanad eurooplased oskasid tuld teha palju varem kui seni arvatud. Nii selgub Šoti ja Hispaania teadlaste uuringust, kes said iidsest tulest uusi tõendeid ühest Madridi-lähedasest leiukohast.
Clayton Magill Edinburghis asuvast Heriot-Watti Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et leiupaigas Valdocarros II tuvastatud tulejäljed on 50 000 aastat vanemad kui kõige vanemad, mis Euroopas seni teada olid.
Seni on teadlastel teadmisi olnud umbes 200 000 aasta tagustest inimkäega süüdatud lõketest, nüüdne leid viib selle tähtsa daatumi tervelt 250 000 aasta kaugusesse minevikku.
Aafrika, inimkonna hälliga võrreldes on need aastaarvud muidugi naeruväärsed, sest Ida-Aafrikast on inimsüütelisi tulejälgi teada teada ka tervelt pooleteist miljoni aasta vanuseid, Iisraelistki ligi 800 000 aastaseid.
Magill ja ta kaaslased leidsid nüüd Hispaania leiukoha pinnasest keemiliste uurimisvõtete abiga mittetäielikult põlenud ainete molekule. See osutab, et inimesed valdasid tuld: süütasid ja kustutasid seda omatahtsi.
Põlemisjäänused paiknesid korrapäraselt ja ümbritsesid üht väikest ala igast küljest. Teadlased oletavad ühe võimalusena, et inimesed võisid tuld kasutada enda kaitseks ründajate vastu.
Teisalt aga võis tegu olla lihtsalt suurema toiduvalmistuspaiga ehk köögiga. Võib ka koguni olla, et tulepiirdega hoiti kinni suuremaid loomi.
Süte keemilise analüüsi põhjal väidavad teadlased, et põletusmaterjal paistis olevat hästi valitud: see andis palju sooja, kuid vähe suitsu.
Tule kasutuselevõtt oli inimese arenguloos tähtis saavutus: kuumtöödeldud toitu on kergem seedida kui toorest, see võimaldab inimestel seedimise pealt kokku hoitud energia suunata näiteks oma suure ja targa aju ülalpidamisse, aga miks mitte ka lihastesse, et järgmine saakloom kindlamini kätte saada.
Tule ümber oli kindlasti ka mõnus õhtuti koguneda ja kui keel oli juba tekkinud ja piisavalt arenenud, siis juttugi puhuda; nii sai ka kokkukuuluvustunne hõimus tugevamaks.
Teadlased kavatsevad järgmisena lähemalt uurida tuleaseme juurest leitud kivist tööriistu. Küllap tasub teada saada, kas neid riistu võidi kasutada näiteks liha lõikamiseks või taimede jahvatamiseks. Selle küsimuse vastus aitaks paremini mõista, kas tule kasutuselevõtt võis tõugata tagant ka tööriistade innovatsiooni.