Selleks, et mõista noortekeskset lähenemist, süstematiseerisime teadusajakirjanduse põhjal noortekeskse lähenemise alused. Need rõhutavad noorte väärtuste teadvustamise olulisust ja seda, et noort tuleb käsitleda tervikuna ning tema isiklikke kogemusi tähtsaks pidades. Arusaama illustreerib Euroopa noortevaldkonna arendaja Howard Williamsoni tööturgu puudutav mõte: "Noored töötud ei ole tühjad laevad, keda peaks täitma oskuste ja pädevustega tööalase konkurentsivõime loomiseks, veidral moel mõnikord töökohtade jaoks, mida pole olemas.".

Teadlaste loodud noortekeskse lähenemise eesmärk on pakkuda noortele nende isiksuse arenguks parimaid võimalusi läbi neile pakutavate teenuste ja tegevuste. See tähendab, et noortele suunatud tegevustes ja teenustes peab mistahes eesmärkide püstitamine ja töövõtete alaste valikute tegemine lähtuma noorest kui teadlikust isiksusest. Samuti tuleb toetada terviklikult noore vaimse ja füüsilise heaolu saavutamist.

Noortekeskse lähenemise selgroo moodustavad viis keskset komponenti: noorte väärtuste teadvustamine, noorte õiguste järgimine, tegelik osalus nende käekäiku puudutavates otsustes, lugupidav suhtumine noortesse ning neid jõustav keskkond ja nende komponentide olemust seletavad võtmeelemendid.

Teadvustamine on edu alus

Uurimaks, kas see teoreetiline kontseptsioon peab paika, analüüsisime kõigepealt noortepoliitika ekspertide seisukohti. Ekspertintervjuudest selgus, et töös noortega peetakse väga oluliseks väärtuste teadvustamist ja nende tähtsuse tunnustamist. Selle juures mängib tähtsat rolli noorega töötavate spetsialistide pädevus arvestada noorte väärtustega oma töös.

Eksperdid pidasid tähtsaks ka võimaluste loomist noortele nende endi ja ühiskonna väärtuste teadvustamiseks. Viimasele on seni teenimatult liiga vähe tähelepanu pööratud. Noorus on iga, kus arvustatakse ja pannakse proovile ühiskonnas esiplaanil olevaid väärtusi – see ei ole sugugi halb, sest selles protsessis testitakse olulisi väärtusi. Lõpptulemusena muutub ühiskond avatumaks ja paindlikumaks.

Seega saab järeldada, et väärtuskasvatus mängib noorsootöö puhul tähtsat rolli. Väga oluline on teada, kuidas noored mõtlevad, mida nad väärtustavad ja milline on nende maailmavaade. Tähtis on, et noorte kõrval oleksid täiskasvanud, kes aitavad neil enda jaoks olulist mõtestada. Oluline on, et noored ise oma väärtusi teadvustaksid ja ühiskonnas domineerivaid põhimõtteid ei surutaks neile ilma neid arvestamata väärtuskasvatuse kaudu peale. Noortega suheldes tuleb arvestada ka noorte ja noorsootöötajate põlvkondlike erinevustega.

Väärtuste kõlapind avatud noorsootöös

Noorte väärtuste teadvustamise olulisust ja kogemusi uurisime avatud noorsootöö valdkonnas kaheksa fookusgrupiintervjuuga. Kaasasime sinna kohalikes omavalitsustes noorsootööd korraldavate spetsialiste, noortekeskuse töötajaid ja noortekeskusi külastavaid noori.

Noorsootöö korraldajate sõnul kujutab väärtuste tunnustamise kontekstis suurimat riski noorsootöötaja lähtumine omaenda väärtustest, hoiakutest ja tõekspidamistest – nende käsitlemine normina, mida kõik peaksid järgima. Samas viitasid nad paradoksile, et noorsootöötaja peaks töötama enda väärtustega vastuollu minemata. Seega  peaks ta ise olema esmalt teadlik oma väärtustest ja teadvustama, kuidas need teda igapäevases töös mõjutada võivad.

Intervjuudest tuli välja seegi, et oluline on noorsootöötaja sallivus väärtushinnangute erinevuste aktsepteerimisel. Ta peab oskama noortele öelda, et erinevused väärtustes on loomulikud ja need ei tohiks inimestevahelist suhtlust häirida.

Noortelt saadava teabe mõistmiseks peab noorsootöötaja olema empaatiline ja suutma vaadata maailma läbi lapse või noore silmade. Noored tulevad sinna, kus nad on oodatud, vajatud ja saavad end tähtsana tunda.

Noorte väärtustele tuleb mõelda juba tegevusi planeerima hakates. Nende teadvustamiseks ei pruugi olla aga igapäevatöös mahti, eriti kui noorsootöötaja on üksi tööl ning tal peab korraga jaguma tähelepanu 30 noore jaoks, kes on tulnud näiteks rulaparki sõitma ja omavahel suhtlema.

Väärtuste teadvustamisele on lihtsam tähelepanu pöörata siis, kui noorsootöötajal on võimalik noorega silmast silma suhelda ja neil on rohkem teineteise jaoks aega. Riskikohta kujutab noorsootöötaja hõivatus – kui tal ei jää aega koos noortega arutada ja analüüsida seda, mis on noorte jaoks oluline nagu ka noorsootöö tegevuste eesmärke, tulemusi ja mõju.

Ka noortekeskusi külastavad noored rõhutasid intervjuudes oma väärtuste aktsepteerimise tähtsust. Sellega seoses tähtsustasid nad eriti koostööd erinevate osapoolte vahel ja meeskonnatööd. Noorte arvates peaks noorsootöö põhinema vastastikuti sobilikuks tunnistatud normidel ja reeglitel. Samal ajal peaksid ka ühiskonnas domineerivad väärtused olema aruteluaineks, sest noored ei võta neid üheselt omaks. Noorsootöösse kaasatud noorte jaoks oli lisaks oluline, et neid koheldaks võrdsete partneritena.

Kokkuvõtlikult tõid analüüsid välja, et väärtuste parem teadvustamine töös noortega on vajalik nii noorte kui ka töötajaskonna hinnangul. Noortekeskne lähenemine saab teoks ainult juhul, kui väärtused kujutavad töös noortega keskset osa.

Tartu Ülikooli teadlased Andu Rämmer, Anne Kivimäe, Kaur Kötsi ja Maria Žuravljova avaldasid artikli ajakirjas Youth Voice Journal.