Varavirgumise geene on tulnud neandertallastelt
Mõned inimesed, niinimetatud lõokesed tõusevad hommikul vara üles, teised, niinimetatud öökullid, armastavad hommikuti kauem põõnata.
Nüüd selgub, et suur osa niinimetatud lõokese-tüüpi inimesi on oma varase ärkamise geenivariandid saanud pärandiks neandertallastelt või denislastelt.
John Capra Ameerika Ühendriikidest San Francisco California Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid ette kolme neandertallase ja ühe denislase genoomiandmed ja kõrvutasid neid tuhandete tänapäevainimeste genoomidega, pöörates erilist tähelepanu just neile geenidele, mis teatakse olevat seotud ööpäevarütmidega.
Tänapäevagenoomide doonoritest oli suurem osa, neli viiendikku Euroopa päritolu.
Nüüd kirjutavad Capra ja kaasautorid võrguvaramusse bioRxiv üles seatud kirjutises, et nüüdisinimesed on oma arhailisematelt sugulastelt saanud ööpäevarütmidega tegelevaid geenivariante kaasa rohkemgi kui täiesti juhusliku valiku puhul oleks oodata olnud.
Analüüs näitas, et neid geenivariante kandvad tänapäevainimesed kalduvad end pigem iseloomustama kui hommikuinimesi, kellele meeldib vara tõusta.
Sellest võib aga järeldada, et vähemalt mõnedest neist variantidest on evolutsioonilises mõttes vähemalt mingit kasu olnud.
Capra ja ta kaaslased arutlevad, et varajane ärkamine ei tarvitsegi ehk iseenesest suur evolutsiooniline eelis olla. Asi võib olla selles, et vara ärkamist soodustavad geenivariandid võimaldavad inimestel üleüldse kergemini kohaneda päevavalguse ja ööpimeduse vaheldumise rütmi aastaajalise kiire varieerumisega Euroopa ja Aasia laiuskraadidel.
Aafrika ühtlasema ööpäevarütmiga aladelt saabunud nüüdisinimese eellastele võis selline kiirreageerimisvõimekus olla Euraasia oludega kohanemisel abiks.
On teada, et neandertali ja denisi inimeste eellased rändasid Aafrikast välja umbes 700 000 aastat tagasi, nüüdisinimeste eellased võtsid sama teekonna ette märksa hiljem. Rõõmsa taaskohtumise järel saadi ka mõned ühised järglased.
Nüüd on keskmisel eurooplasel ja aasialasel umbes kahe protsendi jagu neandertallastelt pärit geene, paapuauusguinealastel aga tervelt viie protsendi jagu denislaste geene.
Neandertallaste genoomi järjeldamise eest sai läinud aastal Nobeli auhinna Rootsis sündinud Eesti juurtega Saksa teadlane Svante Pääbo.
