Küsimuses, kui tihti peaks kas käte- või köögirätikut pesema, jäävad dermatoloogid ja hügienistid Gorelova sõnul eriarvamusele. "Dermatoloogid ütlevad, et pese rätikut kord nädalas. Hügienistid ütlevad, et pese siis, kui rätik on must, ja sõltub sellest, kui tihti sa seda kasutad," sedastas ta saates "Terevisioon".

Tema ise soovitas eeskätt lähtuda rätiku puhtusest ja niiskusest. "Kui sa kasutad seda päeva jooksul väga tihedasti ja rätik jääb märg – siis vaheta. Või lase sel kuivada ja siis kasuta kuiva rätikut uuesti," seletas ta.

Köögis soovitas Gorelova kasutada kahe rätiku süsteemi. "Üks rätik on niiske, teine rätik on kuiv ja siis vahetad: kasutad alati kuiva rätikut," märkis ta. Kõige sagedamini tuleb tema sõnul roteerida multifunktsionaalset köögirätikut ehk seda, millega inimene kuivatab nii nõusid, tööpindu kui ka käsi. "Uuring näitas, et rätik saastus oluliselt kiiremini ja tugevamini, kui sa kasutasid seda multifunktsionaalselt," lisas Gorelova.

Vannitoas saastub rätik tema sõnul samal põhimõttel: bakter vajab paljunemiseks toitaineid, niiskust ja paljunemisruumi. Ühtlasi on vannituba reeglina üsna soe. "Kui käsi ja keha halvasti pesta, siis inimese keha, käte ja näo pealt tuleb rasu, mustus, võib-olla meigijäägid, rasv. Pärast näo kuivatamist näiteks naharakud satuvad rätiku peale ja bakterid tarbivad neid," kirjeldas ta.

Ühes varasemas uuringus jagati Gorelova sõnul üheksale majapidamisele rätikuid, mille puhtust analüüsiti enne ja pärast kümmet päeva kasutust. "Pärast kümnendat päeva leiti sealt 180 000 mikroorganismi. Sealhulgas korjati välja kolibakterit, stafülokokki. Teatud uuringutes on ka leitud salmonelloosi," sedastas ta.

Siiski rõhutas Gorelova, et iga inimene ja perekond otsustab ise, milline on nende naha normaalne mikrofloora. Niisamuti on rätikute jagamine iga perekonna siseasi. "Kui me räägime aga näiteks lastehoiu- või köögiasutustest või spordiruumidest, siis tõesti rätiku jagamine ei ole hea mõte. Igal sportlasel olgu oma rätik," sõnas ta.

Täielik mikroobivabadus ei tohiks Gorelova sõnul samuti olla eesmärk. Varasemate uuringute põhjal tõdes ta, et kõige tervislikuma lõpptulemuse andis see, kui rätikuid pesti algul tavalisel kodusel moel ning seejärel töödeldi UV-valgusega. "Ongi sellised UV-riputid olemas, kus UV-valgus peale kasutamist töötleb rätikut ja hävitab mikroorganisme," soovitas ta.