Ubinate pikalt säilitamise nipp seisneb selles, et neid tuleb sügisel võimalikult kaua õues hoida. Kui liiga jahedaks läheb, siis toob Jaakma need garaaži. Seal aga tuleb jällegi vaadata, et liiga külmaks ei lähe. "Eks nad kevade poole ikka hakkavad krimpsu tõmbuma ja vaatangi, et viimased tuleb nüüd hästi kiiresti ära süüa," ütles ta.

Õunaaed on Jaakmal päris suur: koduaias kasvab paarkümmend õunapuud. "Kunagi noorest peast, kui me õunapuud maha istutasime, olid kõik ju pisikesed vitsakesed ja õunu väga palju ei tulnud. Siis oli tunne, et mis see paarkümmend õunapuud ikka on, sealt ei saa suurt midagi," sõnas rektor. Nüüdseks on puud suureks kasvanud ja tööülesanded omavahel ära jaganud: ühel aastal kannavad ubinaid ühed puud, teisel teised. Seega halba õunaastat Jaakma pere ei näegi.

Ülle Jaakma kasvas üles looduse rüpes: Muhu saarel. Tema ema töötas veterinaarvelskrina, aga emaga tööle kaasa sattusid lapsed harva. "Minu lapsepõlves oli see väga keeruline, sest ema pidi loomade juurde sageli jalgrattaga sõitma," meenutas ta. Eks on veterinaari amet üsna hektilise graafikuga. Töötada tuleb vajadusel seitse päeva nädalas ja kui lehm öösel poegima hakkab, tuleb minna. Olgu kell mis tahes.

Kokkupuude loomadega oli Jaakmal sellegipoolest tihe. Neid peeti nii kodus kui ka külas, kus ta üles kasvas. Külas oli lüpsikarjalaut, hiljem noorkarjalaut. "Me olime õega seal tihedad külalised. Ega siis olnud ju lastel keelatud ringi käia ja kolhoosilauda uksest sisse piiluda ning vaadata, mis seal tehakse. Lüpsjad ja loomatalitajad võtsid meid hea meelega vastu," meenutas rektor.

Kui oli aeg ülikooli suunduda, valis Jaakma oma erialaks bioloogia. Ta pidas emaga aru loomatohtri elukutse üle, aga ema kindel veendumus oli, et tütrel ei tasu loomaarstiks õppida: tegemist on füüsiliselt raske tööga. "Praegu aga minu eakas ema ütleb, et oi, kui saaks praegu veterinaarina töötada, küll oleks tore," lausus Jaakma ja lisas, et ajas on töötingimused muutunud.

Targad otsused ja uskumused

Ülle Jaakma on EMÜ rektoriametit pidanud poolteist kuud. Oma inauguratsioonikõnes mainis ta, et rohkem, kui kunagi varem, on vaja tõenduspõhiseid teadmisi ja tarku otsuseid ei saa teha pelgalt uskumuste alusel. "Kui midagi läheb inimesele hinge, siis ta tahab sel teemal arvamust avaldada ja sõna võtta. Aga kust inimene saab fakte, et oma tõekspidamisi kujundada? Kas need on teadmuspõhised, kas need tuginevad uuringutel või on kellegi arvamus? Siin hakkavadki poolused kujunema," ütles ta.

Jaakma rääkis, et uskumused kujunevad peamiselt sellistes valdkondades, kus tavainimeste teadmised jäävad pinnapealseks ja selle tõttu on lihtsam neid uskumusi juurde pookida. Üldiselt on tema arvates nii, et mida rohkem inimene teab, seda tagasihoidlikum ollakse suurtes järeldustes.

Oma inauguratsioonikõnes tsiteeris Jaakma õiguskantsler Ülle Madiset, kes ütles, et mida enam tarku inimesi otsustab vaikida, seda enam kinnistub vale. "Tark inimene on minu silmis see, kes on kriitilise meelega. Kes uurib ja analüüsib fakte, kes tutvub probleemi erinevate tahkudega enne, kui midagi järeldab või langetab otsuseid. Kunagi oli vanasõna, et tark ei torma. Ma arvan, et see peab praegugi paika," lausus ta.

Tarkuse märgiks peab rektor ka teistega arvestamist ja seda, kui oma arvamust ei suruta peale. "Mida targem inimene, seda rohkem oskab ta arvestada sellega, et teistega tuleb nõu pidada ning oma arvamusi hästi põhjendada ja kommunikeerida, enne kui minna neid läbi suruma," ütles ta.

Teistega arvestamist on Jaakma õppinud oma emalt ja isalt, kes pidasid oluliseks analüüsida ja kaalutleda enne, kui arvata midagi ühiskonnas aset leidvate sündmuste kohta või kellegi tegu arvustada. "Enne tuleb alati mõelda ja panna ennast teiste inimeste olukorda," sõnas ta.

Samas võivad targad inimesed Jaakma sõnul vahel vaikida seetõttu, et nad väsivad ära. "Eriti kui neil on vaja laus- või poollollusega võistelda ja võidelda. Teadlane vahel mõtlebki hoopis sedamoodi, et ma parem teen oma teadustööd, mitte aga ei jookse peaga vastu seina," rääkis ta. Siiski on ta seda meelt, et teadlased võlgnevad ühiskonnale selgitusi, sest teadustööd tehakse eesmärgiga maailma ja ühiskonda paremaks muuta.

Riukalikud probleemid

Kuna Ülle Jaakma kasvas üles maal, on ta väga looduseusku. Seega on keskkonnaprobleemid üks teema, mis vaevab tema südant praegugi. Loomulikult on oluline riigi julgeolek, mille üks osa on toiduga kindlustatus. Siinkohal aitavadki Maaülikooli teadlaste uuringud kaasa, et Eestimaal toodetud toit oleks võimalikult puhas ja säiliks mullaviljakus. Tuleb mõelda ka loomade tervisele. Kui loomi peetakse heades tingimustes ja nad on terved, on toiduks tarbitav toitki parema kvaliteediga ja seeläbi inimesed tervemad.  

Kui rääkida keskkonnaprobleemidest, siis Jaakma usub, et need teemad lähevad korda inimestele, kes on rohkem reisinud ja maailma näinud, sest võrreldes muu maailmaga on Eestis elu ikka päris hea.  

"Sellega on täpselt samamoodi nagu sõjaga Ukrainas. Meie mõistame paremini Ukrainas toimuva traagilisust, ohtu ja võimalikke tagajärgi, aga Prantsusmaal või Saksamaal ei võeta seda nii tõsiselt. Ilmselt seetõttu, et nad ei ole Venemaaga nii lähedases kontaktis. Neil ei ole olnud sellist naabrit nagu meil ja seetõttu nad ei oska seda ohtu samavõrra hinnata. Eestis on ilmselt sama lugu keskkonnamõjudega, sest me ei ole niivõrd traagilises vormis kogu keskkonnatemaatikaga kokku puutunud," ütles ta.

Nendel, kes ei usu keskkonnaprobleeme, soovitab Jaakma mõelda rahvaarvu kasvule. Enne teist maailmasõda elas maailmas umbes 2,5 miljardit inimest, praegu juba kaheksa miljardit. 

"Palju meid siia maakerale mahub, et kõigile piiramatult ressursse jätkuks? Ei saa ju arvata, et meeletu inimeste arvu suurenemine möödub jälge jätmata. See hulk inimesi tarbib tohutult palju rohkem ressursse ja üha rohkem inimesi sellest kaheksast miljardist tahab oma elatustaset tõsta vähemalt samale tasemele, mis Euroopas või Ameerikas. See aga tähendab veelgi enam ressursse. Samas tähendab see ka rohkem jäätmeid ja saastamist, rohkem pinda, mida tuleb kasutusele võtta," arutles rektor.  

Tee tööd ja näe vaeva...

Kui Ülle Jaakma mõtleb sellele, mida tahab kindlasti rektori ametiajal ära teha, siis üks teema on õppekavade uuendamine ja seda rohelise mõtteviisi vaatevinklist. "Ma tahaksin, et sõltumata sellest, mida üliõpilane õpib, jõuaks säästlik mõtteviis tema edasisse erialasesse karjääri ja juhiks järgnevate aastakümnete jooksul Eestimaal tema tegevusi," lausus ta.

EMÜ linnaku puhul on oluline, et uued või renoveeritavad ehitised oleksid kantud säästlikest lahendustest. Linnaku rohealade kujundamine peaks samuti olema loodussõbralik. "Ei ole vaja iga nädal muru pügada, vaid jätame ruumi putukatele ja eri taimeliikidele," ütles ta.

Oluline teema, millega tegeleda tuleb, on kindlasti seegi, et rohkem noori tuleks põllumajandust ja tehnikaerialasid õppima. Põllumajandus ei ole tema sõnul kuigi populaarne, sest sageli levib arusaam, et maa harimine meenutab endiselt rassimist Vargamäel. 

Seega on vaja kummutada arusaam, et põllumajandus tähendab ainult rasket füüsilist tööd või toetuste najal elamist. Tegelikkuses on väga edukaid noori põllumehi, kes rakendavad kaasaegseid tehnoloogiad, sealhulgas digitehnoloogiaid ja roboteid. "On põllumehi, kes majandavad keskkonda säästes, on osavad majandusinimesed ja saavad saagi sõltumata sellest, kui mõni aasta on kliimatingimuste tõttu saak viletsam või turuhinnad kõiguvad. Nad on osanud riskidele mõelda ja teinud endale mitmekesise tootmise," ütles ta.

Jaakma soovib väga taolisi edukaid noori eeskujuks tuua, sest põllumajandusest sõltub Eestimaa toiduga varustatus ja elu maal.

Ülle Jaakma on lõpetanud Tartu riikliku ülikooli bioloogia erialal. Eesti maaülikoolis töötab ta 1995. aastast ning on oma karjääri jooksul läbinud kõik teadlase karjääriastmed alates spetsialistist ja nooremteadurist kuni professorini. 2005. aastast töötas ta EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis professorina. Viimased üheksa aastat oli ta EMÜ teadusprorektor. 

11. veebruaril tähistatakse päeva "Naised teaduses", mida hakati ÜRO eestvedamisel tähistama 2015. aastal. Päeva eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema.