Maaülikooli rektoriks sai Ülle Jaakma
Reedel toimunud hääletusel sai Eesti Maaülikooli uueks rektoriks teises voorus 72 poolthäälega ametisolev teadusprorektor Ülle Jaakma.
Esimeses voorus ükski kandidaat vajalikku 65 poolthäält kokku ei saanud. Ülle Jaakma sai 57 häält, Paavo Kaimrele anti 38 häält ja Endla Reitami poolt hääletas 22 valimiskogu liiget.
Jaakma töötab Maaülikoolis alates 1995. aastast. Alates 2005. aastast töötab ta EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis professori ja vanemteadurina. EMÜ teadusprorektori ametit on pidanud Jaakma alates 2013. aastast. Teadusprorektorina töötades on juhtinud ta ülikooli arendusprotsesse.
Oma valimisplatvormis rõhus Jaakma lisaks rahvusvahelisel tasemel teaduse edendamisele muu hulgas vajadusele jagada aktiivselt teadustulemusi ühiskonnaga. Ülikooli konkurentsivõime säilitamiseks tuleb tema sõnul suurendada akadeemiliste töötajate töötasu, pöörates eeskätt tähelepanu põhipalga miinimumi ülevaatamisele. Õppetöös tuleks aga kindlustada, et üliõpilased saaksid praktilisi kogemusi võimalikult vara.
"Kõige tähtsam on see, et meil oleksid tugevad õppekavad, et hoolitseksime akadeemiliste töötajate ja tugisüsteemide eest ja et me ülikoolina oleksime üks terviklik pere," ütles Jaakma.
Lähitulevikus peaks tema sõnul kiiresti rakendama ülikoolilinnaku energiasäästu programmi, uuendada ventilatsiooni-, kütte- ja valgustuse automaatikat ning investeerida taastuvenergialahendustesse.
"Ilmselt on päris mitmeid selliseid asju, millega on üsna kiire. Kuna tegu on sellise ajaga, kus kulud kasvavad üle tuludest, siis tuleb leida lahendused ülikoolilinnaku probleemidele. Näiteks kas või selle näol, et meie majade ülalpidamise kulud ei kasvaks liiga kõrgeks. /.../ Me mõtleme küll ühiselamute renoveerimise peale, päris uut ühiselamut lähiaastatel plaanis ei ole. Renoveerimise suhtes päris aastat ei ole veel täpselt paigas, aga selle küsimuse juurde me tuleme üsna peatselt," selgitas tulevane rektor.
Viimased 15 aastat Maaülikooli juhtinud Mait Klaasseni sõnul on ülikool Jaakma juhtimisel heades kätes. Ta tõi välja, et teadusprorektorina on Jaakma tõstnud tuntavalt teadusprojektide rahastust.
Klaasseni sõnul on Jaakma väga tolerantne ja rahulik ning kannatab pingeid, mida rektoriamet kaasa toob.
"Kõige suurem väljakutse tema töös võib-olla ongi veelgi suurendada ülikooli nähtavust ja veelgi rohkem ühiskonna poole näoga seista ja lahendada justnimelt neid probleeme, mis eelkõige on Eestis vaja lahendada. Aga samal ajal jälgida ka kogu aeg Euroopa ja maailma protsesse, et me oleksime ka nendes protsessides esirinnas," rääkis Klaassen.
Rektori ametiaeg algab 1. jaanuaril 2023. aastal ja kestab viis aastat.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Ode Maria Punamäe